Tanba, desizaun governu ne’ebé re-nomeia nia hodi lidera SERVE ba tinan tolu hodi atende seitór privadu sira.
“Agora, ha'u-nia planu depois mandatu ba tinan tolu ida ne'e, entaun, iha buat rua ne'ebé importante la halimar, primeiru tenke kapasita filafali funsionáriu SERVE atubele atende dia’k liután ita-nia emprezáriu sira. Programa segunda, sei halo akizisaun ka atu sosa sistema eletróniku foun ida hodi halo rejístu online ka eletróniku ba emprezáriu sira ne'ebé hakarak hari’i kompaña hodi hala'o atividade negósiu”, deklara Florénçio iha kna'ar-fatin, Hudi-laran, kinta (17/06).
Tanba programa rua ne'e importante hanesan iha nasaun balu la uza ona hasoru ema ba ema iha rejístu komérsiu, tanba ne'e númeru komérsiu aas teb-tebes.
“Agora, planu ida ne'e SERVE sei implementa iha tinan oin, entaun, tinan ida ne'e sei hato'o programa no planu ida ne'e ba konsellu ministru atubele tau osan para iha tinan oin ita bele halo ona akizisaun ba ida ne'e”, hateten nia.
Iha mandatu tinan tolu laran, planeia ona atu hasa'e númeru empreza iha rihun 30 tan, hodi bele kompleta ona ba rihun 60 nune'e bele hamoris atividade komérsiu ka negósiu iha Timor-Leste.
“Husi 60 mill ida ne'e mak, sira 40 pursentu (40%) selu taxa hanesan agora dadauk, ita bele hetan maizoumenus US$400 milhões kada tinan. Tanba agora dadauk iha 30 mill empreza de'it, ita hetan tiha ona maizoumenus US$200 milhões. Sé aumenta tan US$30 mill, entaun iha US$400 milhões kada tinan ida, mai husi emprezáriu sira”, dehan nia.
Maske nune'e, iha programa akizisaun ba sistema eletróniku foun ne'e, SERVE husu ona tulun husi banku dezenvolvimentu Aziátiku (ADB), hodi husu sira-nia péritu ka asesór ida ba SERVER atu ajuda hanorin oinsá utiliza sistema eletróniku ne'e, nune'e tinan 2022 bele implementa. (*)