Tuir informasaun www.tempotimor.com asesu husi Gabinete Ministru Finansas, Rui Augusto Gomes, iha kinta (09/09) katak, Governu Timor-Leste liuhusi Escrow Account Fundu Viabilidade ne’ebé jere husi Ministériu Finansas, hahú husi fulan-agostu 2019 to’o fulan-maiu 2021, dezembolsa ona pagamentu Viability Gap Fund ho valór millaun US$64,7 ba kompaña Timor Port S.A, ne’ebé mak hanesan konsesionáriu projetu Parseria Públiku-Privada (PPP) Portu Baía Tibar.
Bainhira ramata no hahú halo operasaun, Portu Baía Tibar sei troka Portu Díli hodi fasilita movimentu importasaun no esportasaun sasán ho kapasidade karga kontentór hamutuk millaun ida kada tinan.
Portu ne’e inklui ka’is ida ho bersus rua ne’ebé sei uza hodi redus atrazu iha libertasaun kontentór inklui kustu tranzasaun atu fasilita efisiénsia iha servisu alfandegáriu no atividade komérsiu.
Efisiénsia hirak ne’e konsidera hanesan pasu importante ida ba Ministériu Finansas iha ámbitu Reforma Fiskál no Jestaun Finansas Públiku. Sei ajuda Governu liuhusi Ministériu Finansas nomós utilizadór Portu sira atu kolekta reseita ho maneira ida ne’ebé lailais, justu no transparente.
Portu foun modernu ne’e sei fasilita Timor-Leste ninia konetividade marítima iha rejiaun Ázia, liga Timor-Leste ba merkadu komérsiu globál no hasa’e liután Timor-Leste ninia asesu komérsiu ba merkadória sira hanesan agrikultura, turizmu, peskas, pekuária nomós indústria sira seluk-dalan ida atu ajuda Timor-Leste diversifika ninia produsaun.
Konstrusaun Portu Baía Tibar ho modalidade PPP husi parseria entre Governu Timor-Leste ne’ebé aloka millaun US$130 iha Fundu Viabilidade (VGF) no Timor Port, subsidiáriu husi Bolloré ho millaun US$150, hamutuk millaun US$280 ba faze inísiu husi totál investimentu estimativu millaun US$500 ba tinan 30.
Daudaun ne’e, totál traballadór-sira ne’ebé mak servisu iha projetu konstrusaun Portu Baía Tibar hamutuk ema na'in-1.240. Husi númeru ne’e, traballadór Timoroan hamutuk ema na'in-792 (63%).
Relasiona ho dezenvolvimentu konteúdu lokál, to’o iha fulan-jullu 2021, kompaña konstrusaun China Harbour sub-kontrata ona servisu balun ba kompaña lokál hamutuk 65 ho montante millaun US$20 resin no Timoroan ne’ebé servisu indereita ho kontratór hirak ne’e hamutuk ema na'in-378.
Projetu Portu Baía Tibar hanesan projetu interese públiku ne’ebé lidera husi Komisaun Interministeriál ho nia membru atuál mak Ministru Finansas, Ministru Obras Públika, Ministru Planu no Ordenamentu no Ministru Transporte no Komunikasaun. (*)