Print this page

Tetu OJE 2022, PN Hetan Millaun US$14.2

By September 17, 2021 733
Prezidente Komisun C Trata asuntu finansa Públika, deputada Maria Angelica Rangel. Prezidente Komisun C Trata asuntu finansa Públika, deputada Maria Angelica Rangel. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Prezidente Komisun C Trata asuntu finansa Públika, deputada Maria Angelica Rangel hatete, bazeia ba Tetu Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2022 ne'ebé Governu liuhusi Ministériu Finansa (MF) fo ba Parlamentu Nasionál (PN) hamutuk millaun US$ 14.2.

"Orsamentu ne’ebé mak Governu ou Ministériu Finansa fó pakote fiskál ba orsamentu privativu PN, 14.2 millaun", dehan nia iha PN, kinta (16/09).

Iha lei LOFAP  no rejimentu Parlamentu Nasionál bainhira orsamentu privativu PN, hetan aprovasaun husi konsellu administrasaun tenke baixa ba komisaun C, hodi halo analiza, halo pareser mai debate iha plenária.

Nune'e tetu orsamentu privativu PN ba tinan 2022 ne’ebé hala'o husi konsellu administrasaun, konsege aprova ho montante millaun US$15.2.

Maibé ho tetu millaun US$15.2 ne'e tanba haree ba tetu fiskál ne’ebé mak Governu aprezenta katak tenke to'o de'it 14.9, entaun parlamentu nasionál deside sei halo ezersisiu hodi tun ba 14.6, hodi halo aprovasaun iha orsamentu privativu PN nian.

Bazeia  ba prosedimentu ne’ebé iha, tuir loloos Konsellu Administrasaun PN halo aprovasaun hafoin konta jerál mai foin kombina ho Orsamentu Jerál Estadu.

Ko’alia kona-ba orsamentu foun, PN mós sei haree ba kapasidade ezekusaun PN nian, tanba tuir relatóriu ne’ebé mak komisaun finansa públika simu, ezekusaun OJE 2021 nian ba PN, foin ezekuta pursentu 49.

"Entaun husi ida ne'e mak ita halo komparasaun, hodi nune'e bele haree kapasidade PN nian, atu fó tan osan hodi tau iha orsamentu 2022 tuir involope fiskál ne’ebé mak Governu no PN, hanesan segundu orgaun soberani 14.2 millaun”, dehan nia.

Haree ba tetu privativu Parlamentu nasionál ne’ebé Konsellu Administrasaun aprova ho totál millaun US$15.2 ne'e, deputadu sira sei halo ezersisiu atubele reduz to’o millaun US$14.7.

"Mais ida ne'e seidauk finál, sei lori ba debate iha plenária, karik sei mosu, proposta alterasaun ou proposta aditamentu ruma ou proposta de aumentu ruma, e plenária mak sei deside", esplika nia.

Tuir regra orsamentu, tenke  uniformiza ho orsamentu estadu hothotu nian, katak iha kategória saláriu vensimentu, bens servisu, kapitál minor, kapitál dezenvolvimentu, no tranferénsia públika.

Maibé iha privativu 2022 Parlmentu Nasionál sei la tau orsamentu iha kapitál dezenvolvimentu, tanba tuir regra fundu infraestrutura bainhira, orsamentu liu millaun ida la'ós tau iha instituisaun maibé tenke tau iha fundu infraestrutura.

"PN nia osan ne'e iha kapitál dezenvolvimentu laiha. Maibé karik iha futuru hakarak halo instalasaun de edifísiu PN ne'e, osan ne'e sei tau iha fundu infraestrutura, tanba ne'e mak iha de'it, kategória saláriu vensimentu, bens servisu, kapitál menor, ho tranferénsia públika", informa nia. (*)

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items