"Iha ekipa sei tau atensaun ba atividade ekonomia ida ne'e, tanba ne'e sei regula iha lisensiamentu ne'ebé sei hasai bazea ba lisensiamentu sira-nia natureza, husi ne'e mak ita foti medida, ita sei la bele duni ema, ita ko'alia merkadu tenke integra iha sistema merkadu global, sistema komérsiu global, se ita haree realidade ita-nia importasaun sei boot ne'e siknifika, ita presiza hadi’a, hasa'e ita-nia produsaun atu gradualmente ita bele hamenus produsaun husi rai li'ur", dehan nia iha salaun SEFOPE, Kaikoli, segunda (11/10).
Ba atividade ne'ebé ema estranjeiru halo hanesan fa’an terang bulan iha suku sira iha Dili laran, inspetór jerál sei ba fiskaliza haree iha nível ida ne'ebé sira viola.
"Ita bele dehan sufisiente nune'e ita bele kuda produz ita bele hán hahán rasik ho ida fa’an terang bulan ne'e automatikamente sei menus", katak nia.
Maibé la bele duni ema tanba sira halo atividade ho lisensa, bainhara iha lisensa entaun selu impostu, maibé tenke regula buat, revolta ho proporsaun, professionál tanba ko'alia merkadu ne'e la'ós merkadu Timor-Leste.
"Mundu agora iha komérsiu independente ba malu, tanba ne'e mak Governu kontinua tau atensaun ba asuntu sira ne'e, maibé ita tenke rezolve ho regulamentu regra ne'ebé iha", nia esplika.
Enkuantu iha futuru Governu sei haree atividade saida mak bele submete ba estranjeiru no atividade saida mak tenke redus ona husi ema estranjeiru. (*)