Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Items filtered by date: Thursday, 17 October 2019

Thursday, 17 October 2019 18:28

Millaun $1.8 Ba Dezastre Naturais

Tempotimor (Dili) – Sekretáriu Estadu Protesaun Sivíl (SEPS), Alexandrino Xavier de Araujo relata, iha tinan ida ne'e, SEPS preve orsamentu ba prevensaun protesaun dezastre naturais hamutuk millaun $1.8.

"Prevensaun ba dezastre naturais bazeia ba montante osan millaun $1.8 hau hanoin la to'o. Tanba, iha buat rua mak presiza prevensaun. Dahuluk, kuandu situasaun akontese ita apoiu emerjensia entaun presiza orsamentu, depois apoiu emerjensia ne'e hotu presiza rekoperasaun no rekonstrusaun ba populasaun ne'ebé hetan dezastre," esplika SEPS, iha edifisiu Ministériu  Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Kaikoli, Kinta (17/10/19).

Nia dehan, hanoin ba orsamentu ne'e la to'o maibé, koordena ho liña ministeriál  sira seluk bazeia ba orientasaun Primeiru Ministru Taur Matan Ruak nian.

“Tanba, ministériu sira seluk mós presiza orsamentu ba asuntu importante. Entaun, tenke iha liña koordesaun para bele rezolve situasaun hirak ne'e," esplika Alexandrino.

Nia afirma, iha planu to'o 2023 presiza mak enkuadramentu legál ne'ebé daudaun prepara hela, no presiza infraestrutura ne'e liga ba munisípiu i fatin sira seluk.  Koordenasaun mós ho liña ministeriál no presiza formasaun ba protesaun sivíl, inklui Bomberus dezastre naturais, seguransa sivíl no ida seluk oinsá atu halo kooperasaun ho ajénsia internasionál no kooperasaun bilaterál.

Published in Seguransa Defesa
Thursday, 17 October 2019 17:59

Arguido CdJ, Sei Hetan Ezame Médiku

Tempotimor (Dili) – Diretór Estabelesimentu Prisionál Becora, João Domingos hatete nia parte sei halo ezame médiku ba arguido CdJ, ne'ebé iha Segunda (14/10/19) lokraik halo asaun tentativa atu xoke aviaun Sriwijaya Air ho ninia motor Honda Revo, iha Aeroportu Internasionál Nicolau Lobato, Comoro, Dili.

João Domingos hatete, parte prizaun simu ona suspeitu ne’e bazeia ba mandado hosi Tribunál. Suspeitu CdJ tama ona iha prizaun Becora iha Kuarta, 16 Outubro 2019 tuku 06.00 loraik.

“Komentariu iha públiku katak suspeitu ne’e sofre moras mentál. Maibé, iha parte prizaun seidauk hatene kona-ba nia moras mentál ka lae. Tanba, tenke iha ezame médiku ida mak foin bele hatene loloos,” hatete João Domingos ba tempotimor.com iha Prizaun Becora, Kinta (17/10/19).

Ho kestaun ne’e, tuir João, ohin sira hahú halo ona asesmentu kona-ba suspeitu ne’e nia kondisaun saúde.

“Depois asesmentu finál mak ita hatene nia moras mentál duni ka lae. Karik, nia moras mentál duni mak entrega ba doutor psikiatria hodi halo tratamentu kona-ba moras mentál,” João esplika.

Mandatu hosi Tribunál, suspeitu CdJ aplika prizaun preventiva. Antes ne’e, suspeitu CdJ nia familia tomak deklara, suspeitu ne’e koñesidu nu’udar lanu-teen ida. Tanba nia sempre hemu tua.

Entretantu, primeiru interogatóriu ne’ebé hala’o iha Kuarta (16/10), estatutu suspeitu CdJ ne’e nakfilak ona ba arguido. Tribunál Munisipál Dili mós aplika ona medida koasaun prizaun preventiva.

Maibé, defeza arguido nian, Defensor Públiku Sebastião Amado konsidera desizaun Tribunál ne’e la justu. Tanba, tuir Sebastião, fallansu ne’e iha ekipa seguransa Aeroportu Comoro.

Iha primeiru interrogatóriu ne’e, Ministériu Públiku promove arguido ho prátika krime tama iha fatin seluk ne’ebé taka ba públiku no atentadu ba seguransa no transporte ne’ebé previstu iha artigu 186, 210, Kódigu Penál Timor-Leste.

Maibé, husi parte defeza preokupa ho arguido nia kondisaun saúde ho razaun durante audiénsia primeiru interogatóriu, arguido deklara katak Maromak mak haruka nia halo asaun ne’e.

“Arguido nia kondisaun mentál ladún di’ak no nia hatán arbiru de’it. Nia dehan tama iha aeroportu ne’e Maromak mak haruka. Signifika ema ne’e ladún normál,” esplika defensor Sebastião.

Published in Justisa
Thursday, 17 October 2019 17:30

PPN Husu AIFAESA Kontrolu To'o Munisípiu  

Tempotimor (Dili) – Prezidente Parlamentu Nasionál  (PPN) husu instituisaun Autoridade de Inspesaun e Fiskalizasaun da Atividade Ekonomika Sanitaria e Alimentar (AIFAESA) atu kontinua halo kontrolu sasán sira ne'ebé liu ona prazu to'o munisípiu, hodi nune'e bele garantia saúde di'ak ba sosiedade komum.

"Ita husu para AIFAESA mantein kontrolu. Tanba impaktu husi ai-han liu ona prazu bele lori situasaun ladi'ak ba saúde konsimudór sira. Tanba, konsumidór mak povu Timor-Leste, entaun programa haforsa liután, la'ós iha de'it Dili, maibé ba mós munisípiu sira hanesan Bobonaro, Covalima, Oé-Cusse no munisípiu sira seluk, tanba sasan la'os mai Dili de'it, maibé mai mós husi munisípiu sira," dehan PPN, Arão Noé de Jesus Amarál, Kinta (17/10/19).

Nia dehan, AIFAESA presiza duni loke nia kontrolu ba to'o munisípiu. Tanba, sasán sira ne'ebé liu prazu ne'e barak liu mak subar iha foho. Tanba, ita nia komunidade sira ladún hatene kona-ba ida ne'e.

Alende ne'e, deputadu Fabião de Oliveira husi Bankada FRETILIN mós husu Governu atu haforsa AIFAESA liuhusi apoiu laboratóriu, hodi nune'e bele deteta sasán sira ne'e. Nia dehan, sasan balun kontamina mós ho droga.

"Presiza halo identifikasaun ba ai-han sira ne'ebé fa'an iha loja. Tanba, foin daudauk ne'e ita haree katak, ita nia konsumidór sira sai vítima ba ‘Ayam Potong’ ne'ebé sira konsumi mas depois tama hospitál," afirma Fabião.

Published in Ekonomia

Tempotimor (Dili) – Sekretáriu  Estadu Protesaun Sivíl (SEPS), Alexandrino Xavier de Araújo hatete, presiza elabora ideia husi nasionál no internasionál liuliu nasaun Austrália, Portugál no Indonézia  para bele halo kompleta lei baze kona-ba Protesaun Sivíl, ne'ebé dadaun ne'e prepara hela.

Nia dehan, tan ida ne'e SEPS kria seminar internasionál ida atu bele fasilita ba elaborasaun ideia hotu-hotu, tantu nasionál no internasionál. Iha seminar ne'e, oradór sira mai husi Austrália, Portugál no Indonézia, inklui Ministru Defesa no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus.

"Presiza elabora hotu ideias hodi kompleta tiha, hafoin submete ba Konsellu Ministru i kontinua mós  ba Parlamentu Nasionál," tenik Alexandrino.

Published in Seguransa Defesa

Tempotimor (Dili) – Konsellu Konsultativu Fundu Petrolífeiru (KKFP), to'o agora seidauk bele tetu kona-ba Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2020, ho montante billaun $1.950.

"Osan ne'e atu barak ka oituan, ita tetu iha buat rua. Parte ida, mak ita nia nesesidade nomós ita nia osan rasik natón, para atu halo ita nia programa no atividade sira. Se ita nia osan la to'o ita hatún. Osan to'o ita mantein. Maibé, ne'e depende ba Parlamentu Nasionál, Governu no Prezidente Repúblika," dehan Prezidente Komisaun Konsultivu Fundu Petrolífeiru (KKFP), Julio Crispin iha PN, Kuarta (16/10/19).

Tuir Prezidente KKFP ne'e, OJE 2020 ne'e boot. Inklui mós tinan kotuk nian. Maibé, nia dehan, KKFP seidauk bele haree no tetu osan ida boot hanesan ne'e, atu aloka ba ne'ebé de'it.

“Ami só haree tiha lai katak orsamentu ne'e boot no alokasaun ne'e prioridade duni. Ami seidauk haree, maibé ami rona mak billaun $1.95, ne'ebé fahe ba despeza lubuk ida hanesan saláriu vensimentu, bens servisu, kapitál menór, kapitál  dezenvolvimentu no transferénsia públika," nia afirma.

Published in Politika

Tempotimor (Dili)-Bankada Fretilin iha Parlamentu Nasionál (PN) konfuzaun ho meius ne'ebé bele uza atu lori media center CNRT ba tribunal.

Published in Politika

Tempotimor (Dili) – Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus hatete, atu garante ba sistema Autoridade Marítima nian, presiza ideia husi liña ministeriál seluk, hodi bele hala'o kontrola iha tasi ho di'ak.

 

Nia dehan, Autoridade Marítima Nasionál (AMN) ne'e transversál. Entaun, presiza reuniaun ho ministeriu ne'ebé relevantes, komesa husi Finansas, Alfandega, Polísia, F-FDTL, Ministériu Defeza i Seguransa, Ministeriu Saúde, Ministeriu Transporte i Telekomunikasaun no seluk tan.

 

"Presiza tuur hamutuk para bele deskute hotu, para bele haree sistema ida ne'ebé di'ak, atu bele lori seguransa di'ak liu ba estadu. Tantu iha tasi laran no portu sira hotu para prinsipál lori buat hirak ne'e ba efikas," dehan MDS, Filomeno Paixão iha edifisiu Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Kaikoli, Kinta (17/10/19).

Ministru ne'e afirma, opsoens tolu ne'ebé atu deskute mak; Ida, Polísia Marítima ne'e tama fali ba komunidade militár nian. Rua, Polísia Marítima tama fali iha PNTL. Tolu, Polísia Marítima sai husi F-FDTL, tama fali iha Autoridade Maritima.

 

Nia hatutan, sistema Autoridade Maritima ne'e hakarak Komodor ida husi tasi mak komandu. Nune'e, nia bele maneja ou jere ema sira ne'ebé mai husi ministeriu sira seluk, para bele hetan informasaun kona-ba tasi nian, i isin moris para bele haree ba ameasa ka diskriminasaun ruma iha tasi laran.

 

"Durante ne'e, ita haree seguransa iha tasi laiha. Em vez entrega ba F-FDTL no PNTL ka entrega ba Autoridade Marítima. Tanba, Autoridade Maritima ne'e kaer Komponente Naval no Maritima," informa MDS ne'e.

 

Nia dehan forsa rua ne'e la'o hamutuk ho ró-ahi sai plataforma ida dei't bele ba kontrola iha tasi, i la'ós dei't iha tasi besik territorial, maibé, iha mós zona kosteru no ba ekonomia esklusivu.

 

Kona-ba portu, nia subliña, iha portu sei iha kapitaun portu no kapitaun ne'e sei koloka iha portu entrada iha Dili, Oe-cuse no seluk tan ne'ebé presiza.

 

"Tanba ne'e, presiza liña ministeriál sira tuur hamutuk para bele ema sira koloka iha ne'ebá, ne'e bele kontrola ró-ahi  no sasán sira ne'ebé tama mai. Nune'e,  ita garante ba servisu Autoridade Maritima nian efikas, efisiente no metin liu. Ida ne'e mak ita nia hakarak," tenik Paixão.

Published in Opiniaun
Thursday, 17 October 2019 12:25

PPN Fó Pose Ba Membru KKFP Na'in 3

Tempotimor (Dili) – Membru Konsellu Konsultivu Fundu Petrolífeiro (KKFP) na'in tolu, hetan pose husi Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noé de Jesus da Costa Amarál iha salaun konferénsia Parlamentu Nasionál, Kuarta (16/10/19).

Iha momentu ne'e, Prezidente Komisaun Konsultivu Fundu Petrolífeiro, Julio Crispin sente kontente hodi hetan tan membru konsellu konsultivu nain tolu, ne'ebé hetan pose husi PN.

"Agradese ba orgaun Lejisladór Parlamentu Nasionál ne'ebé fó ona pose ba membru komisaun Konsultivu Fundu Petrolífeiru na'in tolu. Agradese tanba bele realiza programa ne'e," dehan Julio Crispin.

Iha  serimonia ne'e, Prezidente Parlamentu Nasionál (PPN), Arão Noé de Jesus da Costa Amarál  hatete, membru KKFP na'in tolu ne'ebé hetan pose ne'e atu hala'o servisu hodi haruka pareser mai Parlamentu Nasionál.

"Ohin sira na'in tolu simu posse ne'e, bele kompleta sira nia membru hodi funsiona KKFP para hala'o misaun hodi halo pareser haruka mai PN, ne'ebé liga ba jestaun fundu petrolífeiru nian," dehan PPN.

Nia mós kongratula membru na'in tolu ne'ebé hetan posse, hodi assume kargu durante tinan lima hahú husi ohin 16 Outubru 2019 to'o  16 Outubru 2023.

Membru KKFP na'in tolu ne'ebé hetan pose mak hanesan: Nuno Eugénio Goulart (husi PN), Martinha da Silva de Jesus Pinto (husi sosiedade sivíl) no Hernâni Agustinho Soares (husi CCI-TL).

Published in Ekonomia

Tempotimor (Dili) – Problema rai ho estatutu laloos, fó dúvida ba investidór sira husi estranjéiru atu mai investe iha Timor-Leste, tanba la seguru.

"Lei rai ne'e importante ba sidadaun timoroan sira nomós ba investidór sira. Enkuantu rai ne'e nia estatutu seidauk loloos ne'e prekondisaun ida ne'ebé kee ejize husi investidór sira hakarak seguransa ba sira,” dehan Vise Prezidente Bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco iha PN, Kinta (17/10/19).

Branco dehan, se investe iha rai ida ne'ebé nia estatutu laloos, bele hamosu problema. Se Timor-Leste nia estatutu rai seidauk loos hanesan agora daudaun ne'e mós, kondisaun ida la kria, hodi atrai investidór sira mai ita nia rai.

"Agora, hotu-hotu hakfodak ba projeitu tasi mane. Problema rai. Hadau malu rai, maibé estatutu rai rasik lei seidauk iha atu define loloos. Ida ne'e mak problema ka vakum ida ne'ebé mak akontese ema manipula tuun sa'e. Enkuantu ita laiha koñesimentu ba lei, entaun bele akontese kazu sira hanesan ne'e," dehan Branco.

Nia afirma,  bainhira estatutu rai loos ona, bele fó garantia ba rai na'in atu asesu ba banku tanba rai nu'udar fatór ekonómiku.

Iha fatin hanesan deputadu CNRT, Patrocino dos Reis katak, lei rai nian presiza kompleta ho dekretu lei sira.

"Lei rai nia aprova ona, hein para halo kompleta ho dekretu lei, hodi atribui títulu ne'e mak seidauk kompleitu," dehan Patrocino.

Nia husu ba entidade hotu-hotu obedese ba lei ne'ebé mak iha, hodi nune'e labele hamosu problema.

Published in Politika
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« October 2019 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
  1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31      

Tempo Timor Networks

Online Counter