Print this page

Lei RAEOA Konstitusional, Alkatiri Oe–Kusi Sei Hakiduk Featured

By August 14, 2019 1858
dokumentus tribunal rekursu ne'ebe fo sai iha loron 14 fulan ne'e (14/08) dokumentus tribunal rekursu ne'ebe fo sai iha loron 14 fulan ne'e (14/08) foto especial
Tempotimor (Dili) – Tribunal Rekursu ohin (14/08) fó sai ona rezultadu katak dekretu Parlamentu Nasionál Número 6/V (Primeira Alterasaun Lei Número 3/2014, 18 Juñu) kona – bá Lei Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambeno (RAEOA) ne’e la hetan norma ruma mak inkonstitusinal nune'e lei refere konstitusionál, maibé eis Prezidente RAEOA atual Sekretariu Jeral partidu FRETILIN, Mari bin Amude Alkatiri konsidera katak prosesu dezenolvimenu iha Oe–Kusi Ambeno sei hakiduk ba kotuk. 
 
Durante kalan konvíviu iha Comite Central FRETILIN (CCF), Komoro – Dili, iha Sabádu kalan (03/08), Alkatiri fo hanoin hikas katak, bainhira nia simu pose hosi Prezidente-Repúblika, Taur Matan Ruak iha tinan 2014 hodi assume kargu Prezidente RAEOA no sai mandor ba projetu pilotu Zona Espesial ba Ekonomia no Sosial Merkadu (ZEESM), ema balun dúvida katak sei la halo buat ida, maibé realidade hatudu katak durante tinan 5 nia laran la’ós dezenvolve Oe–Kusi tomak, maibé dezenvolve de’it suku 3 iha Oe – Kusi villa ho montante osan boot tebes. 
 
Alkatiri esplika no mentaliza nia militante partidu FRETILIN katak, bainhira Tribunal Rekursu fó sai rezuladu lei ne’e katak konstitusional, entaun, povu Oe – Kusi Ambeno mak sei hamrik kontra no dezenvolvimentu mós sei hakiduk.
 
“Se alterasaun lei mak kontinua duni, dezenvolvimentu iha Oe–Kusi la’o ba kotuk. Ne’e furak tebes, furak tebes ba tinan 2023,” hatete Alkatiri. 
 
Nia hatutan, Prezidente-Repúblika mak hatama kazu ne’e ba Tribunal Rekursu husu fiskalizasaun preventiva inkonstitusionalidade. 
 
“Se Prezidente-Repúblika manan ne’e di’ak loos, maibé se Prezidente-Repúblika mak la manan, sira mak manan, alterasaun ne’e liu povu Oe–Kusi mak sei han sira. Povu Oe–Kusi mak sei han sira, la’ós ha’u,” esplika Alkatiri. 
 
“Tanba ne’e lalika laran taridu. Lalika laran taridu. Povu Oe–Kusi agora mak foin hader, tanba uluk izoladu durante tinan 500. Sasan akontese sira mós lahatene, agora rezultadu komesa sira sente mak ema ba hadau, hein de’it. Haruka sira nia ema ba iha ne’eba mak sira hare,” Alkatiri mentaliza nia kamarada sira. 
 
Alkatiri mós ho fiar a’an katak, sei laiha ema ida atu hatutan nia serbisu pendente sira iha Oe–Kusi Ambeno.  
 
“Ha’u dehan laiha ema ida bele ba hatutan ha’u nia serbisu iha Oe–Kusi. Sira atu ba tomak hotu iha ne’eba mós sira la hatutan ha’u nia serbisu iha Oe–Kusi,” Alkatiri halo propaganda.
 
Entretantu, iha loron Kuarta (14/08), Tribunál Rekursu (TR) liuhusi desizaun koletiva juiz na’in tolu kompostu hosi juiz Deolindo dos Santos, Jacinta Correia da Costa no Duarte Tilman Soares, desidi katak Dekretu Parlamentu Nasionál Nú. 6/V (Primeira Alterasaun Lei Nú. 3/2014, 18 Juñu) kona-ba Lei Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA) ne’e konstitusionál. 
 
“Termu ida ne’e, liuhusi juiz koletivu Tribunál Rekursu nian delibera katak la julga inkonstitusionalidade ba Dekretu Parlamentu Nasionál nú. 6/V (Primeira Alterasaun Lei nú. 3/2014, 18 juñu),” esplika komunikadu imprensa TR ne’ebé Tempo Timor asesu. 
 
Entretantu, antes ne’e Prezidente Parlamentu Nasionál, Arão Noe de Jesus Amaral esplika, alterasaun ne’e la muda estatutu RAEOA-ZEESM, maibé muda de’it prosesu tomada pose ba Prezidente Autoridade RAEOA iha ne’ebé uluk Prezidente Repúblika mak fó pose maibé agora Primeiru-Ministru mak sei fó pose.
Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Thursday, 15 August 2019 11:59
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items