Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Estudu Ema “Emite” kuantidade Coronavírus Barak, Maibe Maioria ho Tendénsia la Infesiozu Hafoin Rekuperasaun hahú

Imajen mikroskópiku elektrón hatudu coronavírus ne’ebé kauza moras Covid-19. Imajen mikroskópiku elektrón hatudu coronavírus ne’ebé kauza moras Covid-19. Foto Geogle

Hakerek-nain: HELEN BRANSWELL @HelenBranswell

Ema ne’ebé infetadu ona ho novel coronavírus emite kuantidade vírus ne’ebé barak tebes iha inísiu husi sira nia faze infesaun haktuir estudu foun ida husi Alemaña ne’ebé ajuda esplika oinsá vírus ne’e espalla iha mundu tomak ho maneira lais no efisiente.

Versaun orijinál Inglés bele lee iha: https://www.statnews.com/2020/03/09/people-shed-high-levels-of-coronavirus-study-finds-but-most-are-likely-not-infectious-after-recovery-begins/

Iha tempu hanesan, estudu ne’e mós sujere katak enkuantu ema sira ho infesaun kmaan bele nafatin ho rezultadu teste pozitivu liuhusi amostra kabeen-tasak iha garganta no too semana barak hafoin sira moras, maibé sira ne’ebé ho deit sintomas moras kmaan tanba coronavírus iha liu tendénsia atu la sai infesioza iha loron 10 hafoin sira komesa esperiensia sintomas.

Estudu ne’e, halo husi sientista sira iha Berlin no Munich, hanesan estudu ida entre estudu ba dahuluk sira halo fora husi Xina ho objetivu atu haree dadus klínika husi pasiente sira ne’ebé diagnostikadu ona ho Covid-19, moras ne’e kauza husi coronavírus, no ne’e ida husi estudu dahuluk sira hodi koko halo mapeamentu kona-ba bainhira maka ema infetadu ona ho vírus refere bele infeta ema sira seluk.

Estudu refere publika ona iha loron Segunda iha servidór pré-impresaun ida, signifika seidauk hetan revizaun husi espesialista sira seluk, maibé bele nafatin fornese informasaun importante katak resposta ba intereses saúde públika nian sei falta tebes.

“Ne’e kontribuisaun importante tebes hodi entende tantu istória naturál husi doensa klínika Covid-19 nian nomós implikasaun ba saúde públika rezulta husi emisaun virál,” haktuir Michael Osterholm, diretór Universidade Minnesota nia Sentru Peskiza no Polítika kona-ba Moras Hada’et.

Peskizadór sira monitoriza emisaun vírus husi ema nain sia ne’ebé infetadu ho vírus refere. Aleinde halo testes hodi buka identifika fragmentus RNA husi vírus ne’e, sira mós koko kultiva vírus husi amostras kabeen-tasak, raan, mii, no fezes (tee) ne’ebé foti husi pasiente sira. Tipu teste ida seluk ne’ebé temi ona – koko atu kultiva vírus sira – importante tebes iha esforsu hodi determina oinsá ema ida infeta ema sira seluk no lori tempu hira maka ema infetadu sai hanesan risku ida ba ema sira seluk.

Importante liu maka sientista sira la konsege kultiva vírus ne’e husi amostra kabeen-tasak ka espesimen sputum foti husi garganta hafoin loron 8 ema ho infesaun kmaan sofre moras refere.

“Bazeia ba deskobertu atuál ne’e, alta sedu hafoin tuir kedas ho izolamentu iha uma bele sai opsaun ba pasiente sira ne’ebé ho sintomas liu ona loron 10 ho kuantidade vírus menus husi 100,000 kópia RNA virál ba kada mililítru husi kabeen-tasak,” autór sira afirma, sujere mós katak too iha pontu refere “iha risku reziduál oituan deit ligadu ba kapasidade atu infeta, bazeia ba kultivasaun sélulas.”

Autoridade sira saúde públika nian no ospitál sira tenta ona hodi entende pasiente sira ne’ebé parese rekupera ona husi Covid-19 maibé nafatin aprezenta rezultadu testa pozitivu ba vírus ne’e bazeia ba amostras kabeen no kabeen-tasak iha garganta. Iha kazu sira balun, ema balun nafatin ho rezultadu teste pozitivu hafoin rekuperasaun iha semana hirak nia laran, Organizasaun Saúde Mundiál obzerva. 

Teste sira ne’e halo uza PCR – Reasaun iha Kadeia Polimerase – ne’ebé buka tuir seksaun kiik tebes husi vírus nia RNA. Tipu teste ne’e bele indika se pasiente ida sei nafatin emite vírus rahun ka lae, maibé labele indika se ema ne’e infesiozu nafatin ka lae.

Peskizadór sira mós deskobre nível aas tebes husi vírus ne’e ne’ebé emite husi garganta pasiente sira nian komesa husi momentu dahuluk sira hahú moras – bainhira ema jeralmente halao hela sira-nia moris loro-loron hanesan baibain. Emisaun vírus nian tuun hafoin loron 5 iha pasiente sira hotu eseptu pasientes nain rua, ne’ebé ho moras todan. Nain rua ne’e dezenvolve lalais deit sinál pneumonia, kontinua emite kuantidade vírus barak husi sira-nia garganta too loron 10 ka 11.

Mekanizmu emisaun vírus ne’e diferente tebes husi saida maka sientista sira obzerva ho SARS coronavírus, ne’ebé hamosu surtu ida iha tinan 2002-2003. Ho moras ida-ne’e, piku (pontu aas) emisaun vírus mosu,  bainhira vírus refere muda tuun tiha ona ba parte klean liu iha pulmaun.

Emisaun ka derramamentu vírus husi dalan respirasaun iha parte leten iha inísiu infesaun vírus nian difisil tebes atu kontein, sientista sira afirma katak too iha piku emisaun nian, ema ho Covid-19 emite vírus liu dala 1,000 (rihun ida) kompara ho kuantidade vírus ne’ebé ema emite  durante piku emisaun infesaun SARS nian, faktu ida ne’ebé provavelmente esplika tanba sá vírus Covid-19 espalla lalais tebes. Surtu SARS nian konsege kontein hafoin kazus liu 8,000; kontajen globál husi kazus Covid-19 ne’ebé konfirmadu too ona iha númeru 110,000. 

Osterholm dehan katak dadus iha jornal sientífiku ne’e konfirma dunik kona-ba saida maka propagasaun vírus ne’e hatudu ona – “vírus ne’e nia transmisaun sedu no potensialmente efisiente lao molok sintomas klínika ka akontese hamutuk ho sintomas kmaan primeiru nian.”

Estudu ne’e mós haree ba karik ema sira ne’ebé infetadu ona emite vírus infesiozu iha sira-nia fezes (tee). Relatóriu misaun internasionál nian iha fulan kotuk halao iha Xina – lidera hamutuk husi OMS no Xina – dehan katak iha estudu kazu sira balun iha Xina, “vírus viável” konsege dunik foti husi amostra fezes, maibé vírus ne’e la posivel atu hamosu transmisaun virál.

Peskizadór Alemaun sira ne’e mós deskobre nível aas fragmentus virais (vírus rahun) iha amostra fezes (tee) hamutuk 13 foti husi pasientes nain haat iha sira-nia estudu, maibé sira la konsege kultiva vírus husi kualkér amostra sira ne’e. Jornál ne’e mós obzerva katak, maske, pasientes hotu-hotu sofre moras kmaan, no ho faktu ida katak sira la konsege hetan vírus iha pasiente sira-nia fezes (tee) la hasees posibilidade katak ne’e bele akontese iha kazu sira seluk.    

“Estudu adisionál tenke, portantu, analiza se defaktu SARS-CoV-2 ne’ebé emite ka sai husi fezes (tee) ne’e konsideradu la infesiozu tanba deit kontaktu ho ambiente intestinál,” sira hakerek, akresenta tan katak sira-nia deskobertas sujere atu medida sira ne’ebé uza hodi tenta impede propagasaun vírus ne’e tenke konsentra ba iha transmisaun liuhusi traktu respiratóriu – proteje ema sira seluk husi me’ar ka fani husi ema infetadu ho vírus ne’e.   

La posivel atu kultiva vírus husi amostra raan ka mii ne’ebé foti husi pasiente sira, autór sira ne’e relata.

Estudu ne’e mós obzerva katak ema sira ne’ebé infetadu ona komesa dezenvolve antikorpus kontra vírus ne’e ho lalais deit, jeralmente iha loron 6 too loron 12. Antikorpus ne’ebé aumenta lalais bele esplika tansá 80% husi ema sira ne’ebé infetadu ho vírus refere la dezenvolve sai moras todan. (ET)

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Wednesday, 01 April 2020 08:33
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter