Tuir Ministra Saúde (MS) Odete Maria Freitas Belo katak, ema barak ne'ebé ida sei kiik maibé mate derepente, tanba moras kontasiozu.
"Hatene katak moras Kontasiozu ne'e la'o hela, liu-liu hanesan moras tuberkulozu no moras HIV-sida, denge mós komesa la'o inklui malária mós ita komesa hetan. Maibé iha tempu hanesan ita mós hetan moras kontasioza, hanesan ita hotu rona katak, ita-nia maluk ne'ebé idade sei kiik, ne'ebé mate tanba ataka iha kardeaku ka moras fuan, entaun ita bele dehan katak moras kontasiozu no la'ós kontasiozu ne'e la'o hamutuk hela," katak MS Odete iha edifísiu MSSI Kaikoli, Dili, Segunda (26/10).
Ministra ne'e mós dehan, dadus ba moras kontasiozu no la'ós kontasiozu ne'e, kontasionzu mak barak liu.
"Dadus MS nian ne'ebé iha katak, kuandu ema mate tui-tuir malu hanesan ohin, aban ne'e ita dehan katak, moras la'ós kontasiozu mak númeru aas liu, maibé dadus MS nian katak, mezmu ema barak mate, maibé númeru ba mate ne'e mak moras kontasiozu liu-liu iha parte tuberkulozu nian," nia dehan.
Nia mós dehan, la'ós ema mate ba tuberkulozu, maibé inklui labarik no inan isin-rua, ne'ebé sei aas.
"Inan no bebe mate barak, tanba kondisaun estrada ladi'ak ne'ebé difikulta inan isin-rua sira ba tratamentu sedu, depois ida seluj kona-ba desizaun, tanba ko'alia kona-ba igualidade, jéneru, ne'ebé susar liu ba feto sira bainhira isin-rua hela," katak Nia.
Nia mós afirma, familia mós sai fatór ida hodi impede inan no oan sira, entaun iha tempu ne'ebé sira susar ne'e familia deside hodi ba partus iha sentru saúde ka iha uma, tanba familia mós sai fatór ida ba partu iha sentru saúde ka iha uma de'it, entaun desizaun familia nia mós bele atrazu inan isin-rua atu parte sedu.
"Fatór haat hodi halo atrazu ba inan isin-rua sira mak, desizaun tarde husi familia, mezmu desizaun iha ona, maibé transporte mós atrazu, entaun bele oho inan no labarik, dalaruma ba to'o ona iha sentru saúde, maibé atu atensaun direta ka lalais ba inan isin-rua ne'e mak atrazu entaun sei hamate inan no bebe sira," katak Nia.(*)