“Análiza jerál bá kritériu jerál monitorizasaun nian, konsiénsia no koñesimentu komunidade hodi kumpre regra sira iha fatin vasina sei menus. Ida ne'e hatudu iha gráfiku persentajen sei boot, hanesan distansiamentu sosiál, komunidade la uza máskara atu garante laiha transmisaun iha fatin vasina”, dehan Daniel iha sede FONGTIL, Kaikoli, segunda (09/08).
Tanba durante monitorizasaun pessoál saúde sira la husu bá komunidade sira kona-ba istória moras, nomós pesoál saúde sira seidauk fahe informasaun bá komunidade sira kona-ba importánsia husi vasina refere.
“Deskobrementu tuir mai mak, pesoál saúde sira seidauk fahe informasaun bá komunidade kona-ba importánsia husi vasina, iha ne'e sei rejista 27,59% komunidade mak hetan informasaun husi de'it sira-nia família, husi viziñu e husi sira-ne'ebé bá simu ona vasina. Maibé sei rejista 34,48% komunidade mak la halo konsulta, sira bá husu liu de'it depois diretamente simu vasina”, dehan nia.
Ho ida ne’e rekomenda bá Ministériu Saúde, atu fó atensaun másimu halo konsulta ho komunidade sira antes sira simu vasina, atu hatene sira-nia istória moras, nune'e evita efeitu sira-ne'ebé kontribui bá ema-nia saúde nomós bele halakon ema-nia vida.
Maibé enkoraja nafatin membru ONG sira atu kontinua halo monitorizasaun bá vasina sira, hodi asegura iha retroasaun, nune'e bele garante prestasaun ne'ebé kualidade, efikásia no inkluzivu. (*)