Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Hamutuk, ita luta hasoru COVID-19

Opiniaun Husi : Dr Poonam Khetrapal Singh, Diretora Rejionál OMS ba Rejiaun Sudeste Áziatiku

 

Iha prioridade tolu mak tenki buka solusaun ba future: kontrola no hapara moras da’et, haforsa no mantein servisu saúde, no suporta malu hodi seguru, saudavel no di’ak nafatin.

OMS Rejiaun Sudeste Áziatiku agora tama ona iha faze foun iha responde ba pandemia. Iha semana hirak foin lalais ne’e COVID-19 da’et iha Rejiaun ne’e hahú menus ona, tanba nasaun barak mak implementa medida distánsia fíziku lalais no rigorozu. Membru Estadu balun agora iha ona preparasaun hodi halo tranzisaun ba “normál foun”, ne’ebé maka vida sosiál no ekonomia bele kontinua funsional fali maske moras ne’e sei hada’et maibé menus ona. Atu áplika ida ne’e ho susesu, nasaun hotu tenki kontinua brani, foti desizaun lalais, no utiliza aproximasaun hodi bele mobiliza governu no sosiedade tomak.

Dezafiu ida ne’e bo’ot tebes. Iha mundu tomak, COVID-19 kontinua hada’et no halo ema moras, mate no interfere ho atividades barak. No mós interfere nasaun sira ne’ebé ho sistema saúde avansadu. Estimasaun taxa mortalidade COVID-19 sae ba 3%, maibe bele iha mudansa hosi nasaun ida ba nasaun seluk, no mós iha nasaun laran. Fatór oi-oin inklui asesu ba tratamentu no disponibilidade teste nian.

Membru Estadu hosi Rejiaun ida ne’e tenki kontinua halo asaun ne’ebé bazeadu ba evidénsia no halo avaliasaun risku ho kuidadu antes foti desizaun ne’ebé mak bele halo fraku saúde públiku no medida sosiál nian. Entre fatores seluk, tenki iha konsiderasaun balun ba epidemiolojia COVID-19 iha kontestu lokál, inklui identifika fatin surtu, no grupu, no kapasidade hosi sistema saúde no respondent sira atu buka, izola no halo tratamentu ba kazu, no halo kuarentena ba ema sira ne’ebé iha kontaktu besik.

VIDEO PUBLISIDADE APELU HUSI PM TAUR APLAUS BA FRONT LINE

 

Nasaun nia sénariu atuál moras ne’e hada’et oinsá, ida ne’e sei laiha informasaun falsu: Ita hamutuk iha kombate naruk ida ne’e. Ida ne’ebé mak sei sai dezafiu kontinuadu hasoru COVID-19, Membru Estadu sira nia estratéjia tenki klaru, kompreensivu, no kobre hotu nesesidade iha tempu badak no naruk nia laran. Prioridade tolu mak tenki hatuur ba futuru: kontrola no hapara moras da’et, haforsa no mantein servisu saúde, no suporta malu hodi seguru, saudavel no di’ak nafatin.

Atu kontrola no hapara moras da’et, ita tenki luta hasoru virus ida ne’e. Deteksaun kazu ativu, izolamentu, halo teste no rastreamentu kontaktu bele kontrola virus ida ne’e. Bainhira transmisaun ka hada’et iha komunidade, entaun importante tebes atu hapara ida ne’e. Haforsa servisu vijilánsia no halo rastreamentu kontaktu sei ajuda autoridade nasionál no lokál atu bele adapta lalais ho surtu ne’ebé ataka makaas, ataka hosi kazu ida ba kazu grupu, ka hosi kazu grupu nian ba laiha kazu liu.

Abilidade atu responde ho lalais no maneira atu adapta tuir kontestu ne’e importante tebes, liu-liu iha nivel subnasionál, iha fronteira, no populasaun movel sira. Ba área ne’ebé ho nivel moras hada’et limitadu, repondente sira tenki foka ba buka no izola kazu hotu, fornese ba sira ho tratamentu apropriadu, halo rastreamentu, kuarentena, no suporta kontaktu hotu. Iha área ne’ebé nivel moras hada’et kontinua, sira tenki servisu makaas hodi hamenus no bele jere grupu afetadu, ida ne’ebé mak sira bele konsidera fali áplika medida distánsia fíziku hanesan maneira ida hodi hamenus impaktu negativu.

Atu haforsa servisu saúde, nasaun hotu tenki proteje dahuluk pesoál saúde sira. OMS kontinua servisu hamutuk ho governu, industria, no Pandemic Supply Chain Network hodi solusiona ekipamentu protesaun pesoál ne’ebé menus iha mundu tomak. Importante tebes ba pesoál saúde sira atu iha roupa médiku (gowns), luvas, máskara médiku, no ókulu protesaun ne’ebé presiza atu salva moris no evita infesaun.

Nasaun hotu-hotu tenke kontinua habelar kapasidade izolamentu no Unidade Kuidadu Intensivu (ICU), alende tenta halo esplikasan. Liuhosi husi liga fasilidade tratamentu COVID-19, lider saúde no admistrador sira bele fahe diak liu tan todan no difikuldade ne’ebé sira nia fasilidade enfrenta. Liu-husi implementa protokolu triajem ne’ebé klaru, sira sei asegura pasiente hotu ho manisfestasaun grave hetan admisaun ne’ebé lalais no seguru ba iha unidade kuidadu intensivu. Infesaun prevensaun no kontrolu ne’ebé rigorozu nee importante hodi prevene fasilidade saúde sai nuudar fatin hada’et moras.  

 

PUBLISIDADE 

 

Importante atu asegura katak servisu saúde essesiál seluk mantein ho diak.Ita labele deit hamenus mortalidade hosi COVID-19, maibe mós husi moras ne’ebé bele prevene liuhosi vasina, hodi nunee, númeru moras labele aumenta no la hatodan sistema saúde. OMS sei kontinua fó-apoiu ba nasaun iha rejiaun hodi implementa Matadalan Xave OMS nian kona-ba mantein servisu esensiál ne’ebé responde direta ba COVID-19.

Ensuring essential health services are maintained is vital. We must not only reduce mortality from COVID-19 itself, but also from vaccine-preventable diseases and other treatable conditions that can increase when health systems are overwhelmed. WHO will continue to support countries in the Region to implement key WHO guidelines on maintaining essential health services as they directly respond to COVID-19.

Atu atinji rezultadu sira ne’e, membru estadu tenke mobiliza governu hotu-hotu, sosiedade hotu-hotu, ba aproximasaun ne’ebé alina ema idak-idak nia papel hodi suporta malu hodi nafatin seguru, saudavel no moris di’ak. Fase liman ho regular, fani ka mean ba liman sikun laran, no evita kontaktu ho ema ho sintomas gripe importante hodi mantein saudavel. Halo tuir mós matadalan lokál no nasionál kona-ba distánsia fíziku.Evita uza tabaku, alkól no substansia seluk ne’ebé bele prejudika sistema imunulojia no saúde. Suporta pesoál saúde sira no hatete lae ba estigma.

Ita mós tenke mantein saúde di’ak. Tau matan mós ba ita nia saúde mentál no fo-apoiu ba ema seluk moos. Ne’e naturál bainhira sente triste, stress, konfundi, tauk no hirus durante iha krize. Estratéjia uteis balun hodi hasoru situasaun sira ne’e inklui deskansa ho di’ak, ezersisiu, han aihan saudavel, evita subtánsia nosivas, no maintein kontaktu besik ho família no kolega. OMS sei kontinua no sei suporta membru estadu tomak hodi haforsa servisu saúde mentál nuudar parte ida husi responde ba COVID-19. 

Ita tenke kontinua hamriik hamutuk hodi luta hasoru dezafiu bo’ot ba iha saúde públiku iha gerasaun ida ne’e. Estratéjia husi rejiaun hodi kontrola no hapara moras hada’et, haforsa no mantein servisu saúde, no suporta malu hodi mantein saudavel no di’ak, sei ajuda nasaun hotu salva vida no minimiza impaktu. Ita nia misaun klaru, ita nia dezafiu bo’ot. Hamutuk, ita luta hasoru COVID-19.

 

PUBLISIDADE 

Rate this item
(0 votes)
Last modified on Saturday, 09 May 2020 13:11
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter