Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

KUALIDADE EDUKASAUN SEIDAUK ATINJI TAMBA (SISTEMA “LE” LIVRO SEI MENUS)

By HERMENEGILDO TILMAN March 26, 2019 8671

ESCRITO HERMENEGILDO TILMAN

ESTUDANTE UNIVERSITARIO SANATA DHARMA

FAKULDADE FILSAFAT TEOLOGI WEDHABAKTI YOGYAKARTA

SUMBER ANTONIUS.COM

INTRUDUSAUN

Ohin loron ita hare ba parte educasaun nian problematika nebe mak agora dadauk estudante sira enfrenta mak menus de edukasaun. Ita hotu foin asisti lalais liu ba ne kona ba resultado ezame nasional. Valores nebe mak alunus sira hasoru mak barak mak la pasa iha ezame nasional tinan kotuk liu ba nee. Nudar nasaun foun kada vez ita halo perguntas ba ita nia an problematica saida mak alunus barak mak la pasa iha ezame nasional neé’. Tuir hau nia opservasaun husi media problematica primeiro mak menus de kultura ou hatoman an le livro. Ita hatene katak edukasaun sai hanesan save primeiro atu hatutan nasaun nia moris. Nudar Jerasaun foun, primeira presisa edukasaun nebe mak kualidade (diak). Ho edukasaun nebe mak diak liu husi edukador (professor/professors) sira esforsu, estudante sira sai matenek liu-liu parte intelektualidade, moralidade (etika) no mos kunatidade estudo nian. Moralidade “Etika” sai hanesan pontu importante tebes ba formadores no mos estudante sira atu tau atensaun as no mos presisa atu kuda iha hanoin. Ho ida ne’e edukasaun ba jerasaun foun lao diak no iha haromismu nia laran. Nasaun atu sai diak presisa edukasaun nebe mak diak atu nune eduka ema iha visaun ho hadia Sistema eduksaun nian. Nasaun forti presisa ema nia intelectualidade, creatividade ho valores moralidade nebe mak diak. Atu nune lori nasaun ba iha paz nia laran.

 

Kualidade edukasaun ita labele defini se bain hira Sistema edukasaun la diak. Eduksaun sai hanesan fondasi hodi lori ema ba rekuinese nia an se mak “hau” saida mak hau tenki halo no mos kria ba nasaun. J.f. Kenedi, “labele husu ba nasaun saida mak nasaun halo ba o, maibe husu ba o nia an saida mak o halo ba nasaun” liafuan nebe simplis maine nia signifikasaun boot tebes. Ho opsaun Kenedi atu hateten mai katak ita presisa edusaun nebe mak diak, se bainhira ita atu fo kontribuisaun ba nasaun presisa edukasaun nebe mak diak.

Koalia kona ba edukasaun papel importante mak ita presiza haree husi aspetu kualidade. Kualidade de Ensino hahú husi  Ensino Basico, pre-sekundari, Secundario  to’o mos Ensino Superior,”. Difini kualidade edukasaun nee presiza tempo tamba edukasaun nee hanesan korente matan ida, formasaun ensinu basiku importante liu duke formasaun ensinu superior. Tanba Formasaun Ensinu Basicu Sai hanesan Save Odamatan Ba Formasaun Seluk. Fator determinante formasaun edukasaun nee tenki hahu husi ensinu basiku. Ensinu baziku laiha ona kualidade mak lalika mehi atu ensinu sira tuir mane bele forma ema matenek. Kondisaun real ensinu baziku, li-liu ensinu baziku publiku, iha Timor laran barak maka sei menus fasilidade, karteiras, mejas, pior liu laiha bilioteka no mos laboratoriu atu uza ba pratika no mos laiha aktividade extra kurikuler no ‘les’ iha eskola. Eskola publiku balu iha bilioteka, iha livru maibe biblioteka taka 24 horas, la fo impresta no mos benefisius ba alunu sira, tauk atu nakles ka lakon, livru sira konserva deit too dodok, professor/professor “la dun toma atensaun” ho problematica nebe mak alunus sira hasoru. Ema pior liu tan mak sira fo trabalho de casa, maibe la iha responsabilidade atu halo corecsaun.

  • CESTAUN KULTURA “LE”

 Ohin loron nee eskola oan sira laiha kultura le tamba edukasaun rasik lakria kultura le iha eskola sira. Kultura le livru papel nebe mak importate hodi aumenta kapasidade hanoin ba alunus sira. Ho kultura le halo estudante sira hatoman sira an atu nunee eskola oan sira labele prefere liu ba halimar Facebook, whatsaap, instragam, rede sosial sira seluk no mos haree filme telenovela. Iha matenek ida mak hatete hanesan nee “Sehat Karena Membaca Buku”. Ho palavra diak tanba le livru fo hanoin mai ita katak livro sai hanesan jendela mundo.  Por exemplo bain-hira ita le livro, ita hetan hanoin foun hodi promove ita nia intelectualidade humana nian. Liu husi kultura” le” ita hetan buat nebe mak foun hodi aumenta ita nia kapasidade hanoin nebe mak positivo. Tuir observasaun barak iha ita nia rai laran desafio nebe mak sempre impresa no fo impactuba estudante sira Sistema le livru menus tebes. Ho ida ne’e motivator sira presisa toma atensaun ba problema neé atu nune estudante sira la abandonado ho sira nia futuru. Tanba ida ne’e, prosesu prendijazem kultura “le” importante tebes, ita nasaun nebe foun presisa tebes velocidade intelectualidade nebe mak fo valores positivo diak atu lori nasaun ne’e ba naroman mundo tomak.

 

  • Conclusaun

Iha pontu tolu (4) nebe mak sai valor importante, bain hira ita hamoris kultura “le” mak hanesan: Primeiro parte, Ho variasaun linguas iha livro nebe mak ita le bele hafoun ita nia hanoin no os  hamenus stress. Parte Segundo, ho kultura “le” halo ita sai hanoin luan. Parte Terseiru, Ho cultura “Le” bele hadok resiko Alzheimer (haluhan door), tamba bainhira hahu le, ita nia kakutak mos serbisu ho teratur. Parte Dahat, Ho maneira “Le” halo ita bele toba diak no livre husi hanoin negative nebe mak fo tauk mai ita. Se bainhira ita hatoman an ona husi parte hat neé mak ita bele dehan ou halo conclusaun badak katak  kultura le livro sai ona hanesan alarm ba ita nia isin lolon. Tanba ne kultura “le’ livro importante tebes ba jerasaun jaman now, agora ne. Tamba ne’e governo liu-liu ministerio educasaun tenki iha intensaun ba alunus sira liu-liu hari biblioteca iha municipio-municipio atu ne’e estudante iha intensaun (espiritu) le, no mos aumenta tan aktividade extra kurikuler iha esloka, les no funsiona maximu no laboratoriu ba pratika atu nune alunus la abandonado ho nia estudu. Kualidade ensinu la depende ba meja ka karteira maibe oinsa Ministeriu Edukasaun fo insentiva ba eskola sira hodi bele funsiona aktividade sira nebe mensiona iha leten nee ba eskola iha teritorio Timor laran tomak. Tanba estudante mak sai save ba nasaun.

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Tuesday, 26 March 2019 20:10
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter