Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili) Primeiru Ministru Taur Matan Ruak hatudu ninia pozisaun firme ba esbosu Lei Difamasaun ne'ebé Ministériu Justisa (MJ) inisia.

OPINIAUN ida neé la reprejenta Instituisaun nebeé haknaár áan ba, maibe espresaun pessoal nuúdar servidor públiku liu husi servisu Jornalismu nian.
 
 Ikus-ikus neé, Ajente autoridade Mídia inklui Konsellu Imprensa mos deskorda ba projetu Lei hodi Kriminaliza Defamasaun ba utentes Mídia Sosial, no Servisu Jornalismu, tamba projetu neé sei hatudu marjen la diak ba Liberdade Imprensa no Liberdade espresaun iha Timor Leste, inklui sei hamate sistema Demokrásia nebeé buras iha Timor Leste. Situasaun neé mos sei implika ba Imprensa Internasional, liu-liu Timor Leste nebeé iha válor diak, sei namlaek ka tuún, no lakon tan ba nasaun seluk.
 
Luta desde okupasaun Indonesia toó Ukun Rasik Áan, Mídia nia papel importante tebes, kontribui makaás ba prosesu Ukun Rasik Áan toó Prosesu Dezenvolvimentu Nasional. Konstribuisaun Mídia iha válor boót, no signifikante tebes. Maibe ohin loron Governu Timor Leste sei sulan neneik, no taka nia ibun neneik, hodi dudu ba nakukun nian, nuúdar aktus ida atu hamate Demokrásia no Liberdade Espresaun nebeé hatuúr ona iha Konstituisaun RDTL.
 
Meius neé mos sei hafoer imajen implementasaun Demokrásia, Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun nebeé durante nee prudente tebes, ba komunidade Internasional sira ho situasaun nebeé akontese. Mundu sei kanta, no hakilar kona ba Projetu Lei neé kuandu hetan legalidade iha Jornal da Repúblika, tamba sente la seguru wainhira atu hatoó reportajen kona ba aktua Kriminal. Mídia Timor Leste sei la iha forsa tan atu hakerek, buka tuir Kazu Mal Administrasaun, Mal Jestaun ka Prátika Korupsaun, Kolusaun no Nepotismu, tamba karater mídia nia hakerek hahuú husi deskonfia, hafoin buka klean kazu nebeé nuúdar prioridade mídia ida nian, no ba interesse Nasional, ba povo no nasaun.
 
Meius nebeé Governu kria, sei hamate Demokrásia, lori Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun ba nakukun, no sei mout neneik toó futuru, hodi haburas, no promove KKN, Mal-Jestaun no Mal-Administrasaun, iha Administrasaun Estado, no hamosu interesse Famíliar no Interesse Partidárismu. Tamba ida neé responsabilidade ita hotu nian, ba utilizador Mídia sosial, no Servidor Midia sira juúdar hakerek naín, mak hamutuk Luta hodi kontra, atu halakon Projetu Lei neé, no atribui servisu ba Governh hodi kria Lei Cibernétika nuúdad ejijensia ema hotu-hotu nian, no prioridade liu.
 
Tuir loloós, Governu sériu fo atensaun ba aspeitu seluk, ba interesse nasional, no hamosu Lei Cibernétika nuúdar meius ida atu garante nafatin Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun ba Jornalista sira, inklui Utilizador Mídia Sosial, hodi hamosu sansaun rígor nuúdar kultura ida atu eduka nia emar sira hodi professionaliza diak liu taán servisu nebeé kontribui ba Dezenvolvimentu Nasional.
 
Durante neé, Liberdade Imprensa Timor Leste iha nia válor diak liu iha Rejiaun Azia Sudeste, no ranking diak liu mos iha Mundu. Tamba neé, diak liu hametin diak liu tan sala kiík nebeé iha, hodi bele hatudu diak liu tan ba Mundu  nuúdar prestiju boót ba Povo no Nasaun, duke hamozu Projetu Lei barak hodi hakoi, ka deskreve iha Lista mean, nebeé hafoer Povo no Nasaun nia naran.
 
Projetu neé, sei hamtauk Jornalista sira nebeé hakarak atu transparensia ba prosesu Dezenvolvimentu Nasional, no tenta atu hamenus servidor Mídia nia kontribuisaun, hodi halakon vontade nuúdar hakerek naín, ikus mai povo sai vítima ba prosesu hotu-hotu, tamba la hetan informasaun diak kona ba lia fuan MAL ADMINISTRASAUN iha Nasaun neé, no haburas diak liu tan interesse ba jestaun famíliarismu no partidarismu.
 
Jornalista no Konsellu Imprensa Timor Lestes iha responsabilidade atu konvense Governu kona ba Projetu Lei neé, no hatoó pareser ida ba Parlamentu Nasional no Xefe Estado atu estuda antes foti desizaun ruma, wainhira projetu lei neé hakat ona ba oin nafatin, nebeé ho ninia impaktu sei la diak ba Povo no Nasaun, no iha komunidade Internasional nia matan iha futuru.
 
Iha Notisias fo sai iha Mídia RTTL, Ministro Justisa Manuel Carceres hateten, Projetu lei neé seidauk aprrova, maibe loke opiniaun públika husi entidades hotu-hotu. 
 
Lei neé La kastigu ema, maibe iha artigu balun iha projetu lei neé sei aplika sansaun. Sansaun neé mak sei hamate Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun iha futuru. Maske Lei la permantenti hanesan Ministro Justisa hateten; maibe projetu neé atu kondena Servisu jornalista nian. Tamba neé, hakerek naín hakarak hateten, diak liu prioritiza Lei cibernétika hodi hamtauk utilizador mídia sosial, inklui servidor mídia.
 
Tamba neé, Hau hakerek naín husu ba Primeiro Ministro Taur Matan Ruak, líder ida nebeé ho nia domin tomak fo ba mídia nia servisu, atu Interven Projetu Lei Kriminaliza Defamasaun husi Ministériu Justisa.
 
Nuneé, husu mos ba Parlamentu Nasional atu estuda didiak antes diskute hodi aprova.
 
Husu mos ba Xefe Estado Francisco Guterres Lu-Olo atu Veta wainhira projeta lei neé aprova iha Parlamentu Nasional.
 
Rajaun hirak neé ejiji ba Líder órgaun Estado sira tamba ;
1. Ita la hatene, iha futuru, oan ka jerasaun mos sei vítima ba Projetu lei neé, wainhira hadulas áan iha Servisu mídia.
2. Ita la hatene, depois aprova lei neé, bele hatun taán imajen la diak ba Komunidade Internasional.
 
Viva Liberdade Imprensa no Liberdade Espresaun Timor Leste
Viva Mídia Timor Leste.
Viva Jornalista Timor Leste.
 
Hakerek Naín: Amito Qonusere Araújo, Jornalista RTTL-EP, númeru kontaktu +67077639282, E-mail: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Tempotimor (Dili)-Eis Prezidente Repúblika José Ramos Horta kontra politika Ministru Justisa Manuel Carceres ne’ebé altera kodigu prosesu penal no reativa hikas proposta lei kona-ba kriminaliza defamasaun.

Ramos Horta husu ba Ministru Justisa atu di’ak liu fó prioridade ba Lei Terras Propriedade la’os book fali lei kriminaliza defamasaun.

"Ha'u apela ba Ministru Justisa Manuel Carçeres atu fó uluk prioridade ba Lei Terras Propriedade no husu ba señor ministru rai lai lei kriminaliza defamasaun iha gaveta laran no lalika lori ba Konsellu Ministru, maibé karik lori ona ba KM, mak ha'u husu ba Primeiru Ministru Taur Matan Ruak atu kansela lai lei ne'e, tanba ne'e PM mak ukun, hein  to'o tinan 2023 mak deskute fali," dehan Horta ba ba www.tempotimor.com iha nia rezidensia Metiaut, Dili, Tersa (09/06).

Horta afirma, di’ak liu Ministru Carceres fó liu importansia ba lei rai ne’ebé dala-barak hamosu konfuzaun no serbisu sira seluk.

“Nusa la tau atensaun ba pasaporte sira, nasionalidade, serbisu barak loos no serbisu ne'ebé tinan rua ka tolu nian to'o agora seidauk bele rezolve, ne'e saida mak ne'e," dehan Horta.

Horta dehan tan, di’ak liu MJ hadi’a uluk kondisaun prizaun sira duke halo uluk lei ne’ebé sei hamosu rezistensia iha rai laran no hamonu TL nia naran iha mundu internasionál.

“Di'ak liu fokus ba serbisu ba povu duké halo lei ne'ebé halo ita gasta enerjia ba hatán problema. Timor-Leste nia independénsia ne'e premiu ida ke kompletu ho liberdade espresaun, liberdade organizasaun no liberdade imprensa. Nune'e  ema hotu iha direitu atu hato'o krítika hasoru polítika ne'ebé la loos. Se polítiku ida tauk ema krítika entaun lalika tama vida polítika,” dehan premiadu nobel da pas ne’e.

Tuir Horta, nia kontra kriminaliza defamasaun tanba bele fó impaktu la di’ak ba esforsu kombate Korrupsaun, Koluizaun no Nepotizmu.

Horta hatutan, bainhira governu konsege duni kriminaliza defamasaun mak sei proteje naran di'ak governante balun, politikus sira no deputadu balun iha Parlamentu Nasional nune'e tau limite ba serbisu jornalista, estudante universitáriu, no akademiku sira.

“Jornalista sira sei tama kadeia no estudante sira sei susar atu halo seminariu ruma,” nia hatete.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tempotimor (Dili) - Ikus-ikus ne’e, ideia atu kriminaliza defamasaun hahú mosu iha diskusaun públiku hafoin lanca husi Ministru da Justica, Manuel Carceres iha Manatuto, iha loron aniversariu restaurasaun independencia RDTL 20 de Maiu 2019. Mosu pro no kontra ba ideia ne’e. Sira ne’ebé pro konsidera ideia ne’e di’ak tanba durante ne’e ema balun hasai lia tolok no trata lider sira, liu-liu iha media sosial, facebook. Enkuantu sira ne’ebé kontra hanoin katak ideia ne’e la di’ak tanba bele fó ameasa ba liberdade espresaun sidadaun sira nian ne’ebé Konstituisaun rasik garante.

Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter