"Ita haree katak, fundu petrolíferu ne'e hahú tun ba bebeik eh to'o ona tempu nesesidade instituisaun no Ministériu sira hotu-hotu atu hanoin ona oinsa mak ita iha reseita do fundu não petrolíferu atu bele ajuda dezenvolvimentu estadu nian," dehan Deputada Veneranda Lemos iha plenáriu PN tersa (04/10).
Tanba, saldo fundu petrolíferu iha fulan-janeiru tinan 2022, hela billaun US$19, depois saldo final to'o trimestre 30 juñu ne'e iha de'it billaun US$17, no Timor-leste lakon 9.2 pursentu.
"Tanba ne'e mak maizumenus ita-nia perkiraan ida até 2022 fundu anu talves bele iha de'it US$14 ou $15 mil miloens hanesan ne'e karik," dehan nia
Maske, realidade hatudu Fundu Petrolíferu to'o agora menus ba bebeik, maibé Ministériu balun kontinua seidauk iha hanoin ne'ebé di'ak atu rekolla reseita.
Ni fó ezemplu hanesan Deputada Rozalina Ximenes ko'alia kona-bá asuntu kareta estadu nian ne'ebé tula fali fatuk, rai-henek tula karau, ida-ne'e konsidera ona hanesan infrasaun ida ne'ebé ke halo, maibé estadu nunka haree aplika multa koima ruma.
"Reseita sira-ne'e ita hanesan lá dun fó importansia e nune'e iha infrasaun barak tebtebes, ne'ebé mosu durante tempu ida-ne'e iha ita-nia komunidade laran liliu liga ba kódigu estrada ninian," nia haktuir
Tanba, iha tempu ida agora entidade barak komete hela infrasaun sira hanesan kontra lei, kontra kódiku estrada, Lei númeru 8/2003 ho Lei kódiku penal lei númeru 19/2008, barak tebtebes, maibé dala barak estadu sempre husik liu de'it.
Tuir loloos situasaun ida-ne'e sai hanesan dalan atu hetan reseita oituan ba estadu, maibé Ministériu liliu instituisaun estadu sira to'o ohin loron seidauk iha seriedade atu aplika koima ba iha violassaun no infransaun sira-ne'ebe akontese.
"Ida ne'e hanesan ha'u ko'alia ba Ministériu Interiór ninia em relasaun ho kódiku estrada no iha sira seluk mos iha, maibé nunka aplika situasaun sira-ne'e para bele ajuda dadauk ona ita-nia reseita estadu nian," nia afirma. (*)