Print this page

Xanana Komitmentu Nafatin Dada Kadoras Mina Mai TL

Mapa kadoras kampu Greater Sun Rise Mapa kadoras kampu Greater Sun Rise foto suplai

Tempo Timor (BETANU) - Eis Xefe Negosiador Prinsipál ba Delimitasaun Fronteira Maritima, Kay Rala Xanana Gusmão deklara ninia parte iha nafatin komitmentu boot atu luta makas nafatin dada kadoras Greater Sanrise mai Timor-Leste hodi dezenvolve ekonomia nasaun Timor-Leste sai hosi mukit.

Xanana deklara komitmentu atu dada kadoras mai Timor-Leste la’ós ko’alia de’it ho ibun mamuk, maibé luta ba fronteira maritima nia hahú iha tempu rezisténsia nia-laran, iha tinan 1988, Xanana haruka ona senadór Austrália, Gordon McIntosh, nu’udar karta protestu ida hasoru Primeiru Ministru Austrália, Bob Hawke, iha momentu ne’ebá.

Iha nia karta Eis Komandante Em-Xefe das FALINTIL hateten, Bob Hawke dehan kona-ba rai barak ne’ebé independente mas konsidera hanesan kiak liu hotu iha planeta, maibé rai balun iha de’it kopra nuu-maran atu esporta ho turizmu bele moris no mós balun ho de’it peska. Haree husi kondisaun mínima ho rekursu minerais ne’ebé iha, ba dezenvolvimentu rasik Timor-Leste la’ós “repúblika de bananas”, maibé bele nakfilak-aan sai ba “repúblika de petróleu”.

Nia hatutan, luta dada kadoras mai Timor-Leste mós sei kontinua hela, maibé tanba mundu tomak hasoru hela problema ameasa surtu COVID-19, inklui Timor-Leste nia situasaun politika afeita servisu ne’ebé nia halo la’o paradu hotu.

“Rai ne’e ninia dezenvolvimentu iha imi joven nia liman, imi tenki prepara aan eduka aan, mantein kria pás ho matenek no komportamentu di’ak. Tanba sakrifisiu no terus ne’ebé ferik no katuas sira hasoru tinan 24 nia laran ho terus, imi joven sira tenki respeita, liu-liu bai mi joven sira iha Betanu para bele prepara aan, Tanba COVID-19 maka impata tiha buat ida negosiasaun kona-ba atu dada mina mai (kadoras greater sanrise) buat sira ne’e hotu la’o hela too labele tiha de’it tanba situasaun no COVID-19, mais mina ne’e sei mai. Se imi hakarak mina ne’e mai kalae?, se imi hakarak entaun ha’u husu imi mantein nafatin pás no estabilidade maka importante liu,” Xanana deklara kestaun ne’e durante hala’o asaun karidade hodi fó apoiu ai-han ba populasaun kbiit laek iha Suku Betanu, Munisipiu Manufahi, domingu (12/07) ohin.

Xanana dehan, fronteira maritima Timor-Leste mana ona, tanba ne’e nia kria ona planu atu harii uluk Portu LNG iha Beacu, Refinaria iha Betano no prepara mós ba Suia Suplay Base.

Iha parte seluk, jornalista Diariu Tempo Timor tenta konfirma karta Xanana Gusmão nian ne’ebé aprezenta ba Primeiru Ministru, Taur Matan Ruak hodi husi regnaan nu’udar Xefe Negosiador Prinsipál ba Delimitasaun Fronteira Maritima, maibé Xanana seidauk bele responde. 

Entretantu vizaun Xanana nian ba dezenvolvimentu Timor-Leste ne’ebé prósperu liu-husi esplorasaun rikeza iha Tasi Timor mosu ona dezde iha tempu rezisténsia. Durante iha prizaun Cipinang-Jakarta, hakerek poezia no pintura ida ho títulu “Mar Meu”, ne’ebé iha esperansa boot atu jerasaun foun sira iha futuru bele aproveita riku-soin ne’e hodi dezenvolve Timor-Leste.

Xanana hatutan, ohin loron Timor-Leste manan tina ona fronteira maritima, maibé tanba krize politika afeita iha tinan 2017 too agora halo prosesu hotu- hotu la’o paradu too agora.

Xanana hatutan, osan fundu minarai ne’ebé rai iha banku internasionál tenki hasai hodi uza halo dezenvolvimentu ba Timor-Leste no fó apoiu ba ferik no katuas sira ne’ebé terus tinan 24 bele goja netik osan mina rai ne’e molok sira mate. 

Rate this item
(1 Vote)
Last modified on Monday, 13 July 2020 08:07
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com

Related items