Ita presiza atu haluan ninia pista, garante katak aeroportu ne’e bele kumpre regra seguransa nian no norma aviasaun nian sira-seluk, no fornese naroman ba semo (vou) iha tempu-kalan. Iha tinan 2018, ita simu pasajeiru hamutuk rihun 275, maibé iha tina 2019, númeru ne’e tun ba menus husi rihun 100. Atu ita-nia setór turizmu nia konkretiza ninia potensiál tomak, ita hakarak atinje pasajeiru millaun 1 tinan-tinan.
Ida-ne’e sei ezije redusaun presu, aumentu tráfegu no aumentu konkorénsia.
Espansaun pista sei permite aviaun boot liu no todan liu, ne’ebé maihusi rai dook liu. Investimentu estimadu ne’ebé presiza maka dolar millaun 483, ne’ebé finansia liuhusi kombinasaun husi Orsamentu Estadu, empréstimu, parseria públiku privada no doadór sira.
Iha tinan 2021, ita atribui dolar millaun 16 husi Fundu Infraestrutura nian atu selu ba sosa rai, kompensasaun sira no atividade inisiál sira seluk.
Negosiasaun no mobilizasaun empréstimu bele konklui ona iha tinan 2021. Konstrusaun faze dahuluk husi faze tolu bele hahú ona iha tinan 2022 klaran no bele konklui ona to’o tinan 2024.(*)
Sei Kontinua ba PARTE 10