Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Lideransa Ministru José: Harii MTK husi Zero Featured

TempoTimor (Dili), - Mudansa governasaun iha kada periodu no renovasaun ne’ebé halo ba kada ministériu hamosu problema balun, liu-liu ba ministériu sira ne’ebé “mosu no lakon”. Ezemplu ida mak Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) ne’ebé mosu iha V Governu Konstitusional, maibé iha VI no VII Governu asuntu transporte no komunikasaun akumula fali ho asuntu obras públika hodi sai Ministériu Obras Públika, Transporte no Komunikasaun.

Iha IV Governu Konstitusional, asuntu transporte no komunikasaun akumula iha Ministériu Infra-estrutura. Hafoin haketak sai ministériu ida iha V Governu Konstitusional, iha governasaun rua tuir mai, VI no VII Governu, asuntu transporte no komunikasaun akumula ho asuntu obras públika.

Hafoin iha VIII Governu Konstitusional, governasaun Aliasan Mudansa ba Progresu (AMP) ne’ebé lidera husi Primeiru Ministru Taur Matan Ruak haketak fila fali asuntu transporte no komunikasaun husi obras públika. Nune’e mosu Ministériu foun ho gostu (rasa) tuan ne’ebé hanaran Ministériu Transporte no Komunikasaun.

Realidade ne’e hamosu dezafiu ba Ministru foun iha VIII Governu, tanba laiha memoria no dokumentus institusional.

“Ita-nia governasaun ne’e iha periodu hira mak troka malu, mais ha’u la hatene ministériu ida ne’e ninia memoria no dokuentus instituisional laiha, entaun ida ne’e obstákulu boot ba ha’u, ha’u atu hahú husi ne’ebé,” deklara Ministru Transporte no Komunikasaun José Agostinho da Silva.

Ministru José konsidera ministériu ne’ebé nia lidera hanesan ministériu foun ida, tanba bainhira nia assume pasta ministru laiha memoria institusional no laiha dadus kona-ba ministériu ne’e.

Maske nune’e, ho esforsu ne’ebé nia ho ninia ekipa halo, konsege solusiona problema ne’e no ikus mai ministériu ne’e halo ninia lei organika no hetan ona promulgasaun husi Prezidente Repúblika.

Aleinde problema Ministru José hasoru mós problema seluk, area transporte no komunikasaun sai nu’udar area foun tanba ninia area estudu iha area edukasaun. Maske nune’e, la hamate ninia espiritu atu servi.

Nia hatudu komitementu boot hodi aprende, rona funsionariu sira ne’ebé nia lidera ninia hanoin. Akumula ideia sira hotu hafoin adapta an ba situasaun ne’ebé iha.

Buat ne’ebé ministru foun ne’e halo konsege kria relasaun ne’ebé di’ak liu ho funsionariu ne’ebé nia lidera.

“Sira agradese no sira komesa halo komparasaun ho ministru sira antes ne’e. Sira hato’o katak “ami agradese tanba ministru ida foin primeira véz mai bele konvida no rona ami koalia no akomoda ami-nia hanoin, ami-nia ideias”,” dehan ministru José.

Tuir mai deklarasaun kompletu Ministru Transporte no Komunikasaun José Agostinho da Silva (MTK) liu husi intervista eskluzivu ho jornalista Tempo Timor (JTT) iha nia knar fatin, eis Merkadu Antigu, Kaikoli, Dili, semana kotuk.

JTT: Senhor Ministru, molok ne’e ita-boot iha ona hanoin atu sai Ministru iha area Transporte no Komunikasaun?

MTK: Ha’u hakarak hato’o katak ha’u nu’udar ema polítiku, pozisaun nu’udar sekretariu Jeral iha partidu (KHUNTO), portantu ha’u preparadu atu assume kargu iha governu nu’udar membru governu iha parte saida de’it. Maske ita-nia edukasaun formal la ba iha área ne’ebá, maibé importante mak iha vontade atu aprende.

Área ida transporte no komunikasaun ne’e área foun ba ha’u, tanba ha’u nia área estudu ne’e iha edukasaun, lisensiatura no maestradu iha area edukasaun, mas ikus mai ha’u assume pasta iha area transporte no komunikasaun nian. Maske nune’e ha’u iha vontade tomak atu aprende área foun ne’e, tenta par halo buat di’ak ruma iha oportunidade ne’e hodi aumenta tan ha’u-nia koñesimentu iha área transporte no komunikasaun nian.

Fofoun ha’u assume pasta ne’e defisil, mas depois ha’u mai semana balun nia laran, ha’u adapta ba situasaun real, koko par aprende liu husi maneira rona husi ha’u-nia diretór sira. Tanba, ha’u konvida sira, sira esplika ba ha’u no ha’u rona no koko komprinede saida mak sira ko’alia.

Ha’u aprende mós husi maneira lee ka husu ha’u-nia diretór sira liu husi esplika (verbal) no eskrita. Nune’e liu husi maneira rua ne’e ha’u bele konsumu informasaun kona-ba transporte no komunikasaun nian no oinsa mak ita ezerse ita-nia polítika liu husi área rua ne’e.

Depois ne’e ha’u konklui katak husi área rua ne’e importante tebes, ita labele halo dezenvolvimentu ida ne’ebé mak di’ak ba oin bainhira laiha komunikasaun ida ne’ebé mak di’ak. Nune’e mós dezenvolvimentu ne’e labele ba oin bainhira sistema transportasaun ne’e la’o ladun di’ak. Entaun área rua ne’e importante tebes ba dezenvolvimentu pais ida ne’e.

JTT: Senhor Ministru, durante fulan 10 ona ita-boot assume pasta Ministru, dezafiu saida mak ita-boot hasoru?

MTK: Hahú husi loron primeitu to’o ohin tama ba fulan 10 ha’u assume pasta nu’udar Ministru Transporte no Komunikasaun. Saida mak hú halo? Tama primeiru iha ne’e ha’u hakuak ha’u-nia funsionáriu sira iha ministériu ida ne’e nia laran no la haree ba kór polítika. Nu’udar ema no nu’udar sidadaun, sira iha direitu sívika hodi deside atu envolve an iha partidu politiku ruma. Mais tuir ha’u-nia hanoin, tempu polítika liu ona, tempu kampaña liu ona, nune’e iha ministériu ida ne’e só ministru de’it mak assume kargu polítiku, maibé husi Diretór Jeral ba kraik ne’e sira téknika professional. Loos katak sira nu’udar sidadaun ida iha desizaun (atu envolve) ba partidu ida, mais nu’udar ema professional tenke tau aan didi’ak, oinsa mak serbisu ho di’ak.

Ha’u tenta hakuak sira, akomoda sira hotu, mais iha inisiu ha’u preokupa katak karik sira la kolabora, mais ikus mai buat ne’e la akontese. Sira agradese no sira komesa halo komparasaun ho ministru sira antes ne’e. Sira hato’o katak “ami agradese tanba ministru ida foin primeira véz mai bele konvida no rona ami koalia no akomoda ami-nia hanoin, ami-nia ideias”. Entaun ne’e sira nia hanoin espontanea hato’o ba ha’u, no sira mós hato’o “ami prontu par kolabora. Durante ne’e ami rona iha romor barak dehan ministru ne’e foun, nia área la’os iha área ne’e, mais ami hakarak ita-boot susesu”. Ne’e sira-nia komitementu no ha’u konsege akomoda sira.

Kona-ba obstaklu ne’ebé ha’u enfrenta mak, ministériu ida ne’e ninia natureza serbisu orsida hamutuk ho obras públika, dala-ruma fahe malu. Entaun, bainhira ha’u tama mai ministériu ida ne’e laiha memória instituisional, laiha dadus ida. Ha’u tenke hahú husi zero.

Aleinde ita-nia governasaun ne’e iha periodu hira mak truka malu, mas ha’u la hatene ministériu ida ne’e ninia memória no dokuentus instituisional laiha. Entaun ida ne’e obstákulu boot ba ha’u, ha’u atu hahú husi ne’ebé.

Ministériu ida ne’e hanesan uma ida karik foin dadaun hahú iha VIII Governu Konstituisional mak ha’u hahú tau nia fondasi, no durante ne’e ministériu ida ne’e mós nia lei orgánika laiha, foin ne’e mak ministériu transporte no komunikasaun iha nia lei orgánika rasik. Nia orgánika ne’ebé hetan promulga ona husi sua exelensia Prezidente Repúblika ho nia kompetensia tomak. Mais antes ne’e ha’u la hatene, seidauk iha lei orgánika, mais situasaun ne’ebé akontese iha tempu ne’ebá kompetensia ministériu ida ne’e dada ba fatin-fatin.

Transporte Terestre ninia kompetensia kona-ba atribuisaun karta kondusaun no inspesaun sira ne’e, iha momentu ne’ebá atu dada ba Ministériu Interior no ita-nia maluk polísia sira mak atu zere. Depois tranporte máritma ba Ministru Defeza mak atu zere iha ne’ebá. Depois parte komunikasaun nian iha momentu ne’ebá iha Diresaun Nasional Infra-estrutura no Komunikasaun atu anula tiha husi orgánika ministériu ninian, ba iha gabinete exelensia Primeiru Ministru no Tik-Timor mak atu zere.

Entaun, ha’u haree katak kompetensia sira ne’e atribui ba ministériu ida ne’e laiha ona. Dala-ruma ha’u tuur hanoin, tanba sa mak ha’u tenke kona ministériu ida komplikadu no problemátika. Ita mai la’os atu mai par oinsa ita-nia poliítika la’o ba oin, mais ita mai rezolve fali problema. Hanesan ema umana ha’u dela-ruma sente dezkontente, mais prontu ho espíritu boa vontade tomak ha’u konsege armoniza situasaun ida ne’e no rezolve entre ministériu ne’ebé kompetensia halai ba.

Iha reuniaun barak ho asesor sira, ho tékniku sira, ami konsege solusiona kompetensia sira ne’e, no ha’u konsge lori fila kompetensia sira ne’e. Agora koloka iha orgánika minstériu ninian, ne’ebé kompetensia ministru ida ne’e nian foun katak la ba fatin seluk, mais iha ne’e hotu liga ba komunikasaun, transporte terrestre, marítima, aero. Kompetensia sira ne’e iha orgánika ministériu nian ne’ebé promulgadu husi sua exelnsia Prezidente Repúblika.

JTT: Senhor Ministru, bele esplika ita-boot nia politika jeral ba Ministeiru ne'e no ninia implikasaun ba ita nia vida pesoal, oinsa atu fahe tempu ba serbisu no familia?

MTK: Hanesan ohin ha’u ko’alia, papel husi ministériu ida ne’e importante tebes, oinsa mak bele asegura polítika iha transporte ninian, tanba tansporte de’it fahe ba parte tolu; terestre, marítima, no aero.

Transporte terestre de’it ita bele dehan todan, tanba haree ba movimentasaun transporte terestre durante ne’e dezorganizadu, tantu trasnporte públiku ka privadu, ne’e ita bele dehan problema. Transporte aeros ne’e rasik, durante ne’e iha aviaun tolu mak halo operasaun hanesan Sriwijaya, Citilink no Nam-air, no iha Airnorth ne’ebé mak mai iha ne’e ho Silk-air husi Singapura ne’ebé asegura ita-nia rute Dili-Singapura.

Oras ne’e Silk-Air mós hapara sira-nia flight iha inisiu Abril, depois Sriwijaya, Citi link ho Nam-Air bazeia ba akordu ne’ebé durante ne’e iha Timor, sira separadu, mais depois mudansa jestaun iha Indonezia sira-nia manajementu merger sai ida de'it, entaun implika ba presu tiket ne’ebé sa’e sai preokupasaun públiku nian.

Agora polítika ministériu nian mak oinsa atu normaliza movimentasaun transporte aero depois asegura rute sira ne’e no oinsa mak bele normaliza presu tiket sira ne’e, para labele fó pezu ne’ebé todan liu ba ita-nia ema sira ne’ebé mak halo viajen.

Ministériu ne’e esforsu hela oinsa mak asina dokumentus air service agreement ho nasaun sira hanesan foin dadaun ha’u ba Indonezia asina dokumentus ida ne’ebé hasa’e frekusnsia flight husi 14 ba 28 vezes por semana, nune’e bele loke dalan ba air-lines sira seluk bele tama, nune’e iha prosesu nia laran hela agora mak air-lines Trans Nusa, ne'e mak prienxe ona rekezitus entaun iha tempu badak nia sei halo operasaun iha Timor Leste.

Depois ha’u-nia viajen foin lalais ba Malazia, Kuala Lumpur, dokumentus ho air service agreement ho governu Malazia no hasoru malu ho ministru transporte Malazia mais dokumentu sira ne’e sira la konsege, mais tekníku sira konsege finaliza sira-nia kontestu no sira konsege asina minutas no ha’u konvida sua exelensia ministru transporte par dokumentus ne’e sei asina iha Timor Leste.

Entaun husi ne’ebá ha’u halo viajem ba fali Jakara hodi asina dokumentus ida ne’ebé importante tebes. Dokumentus kona-ba Search and Rescue (SAR), ami asina dokumentus ida ne’e kepala Basernas Indonezia ninian, Marsekal Aero Bagus Nurhito. Ami rua asina dokumentu ida ne'e, tanba ita tenke antisipa ba futuru, karik iha problema ruma kona-ba viajen transporte aero no marítima, karik akontese dezastre ruma sira prontu par fó asistensia umanitária ka salvasaun no buska.

Esforsu sira ne’e mak durante ne’e ha’u halo hela, no iha tempu badak ha’u sei ba tan hamutuk ho governu (Brunei) Darusalam, Nova Zelandia no Filipina par asegura rute transporte aero ninian. Par oinsa halo normaliza movimentasaun transporte aero ninian.

Iha transporte marítima ne’e rasik, ita mós iha difikuldades barbarak. Iha momentu ida ne’e ita iha de’it ró ahi pasajeiru ida mak Berlin Nakroma ne’ebé halo operasaun ba rute Dili-Oekusse no Dili-Atauru. Kada tinan tuir lei SOLAS, (Safe of Life at Sea), entaun obrigatoriamente tenke ba halo doken iha rai li’ur. Entaun ita mos tenke hanoin ro ne'e nia substitutu, tanba bainhira ró ida sai, ida seluk tenke substitui par bele asegura movimentu transporte maritime, fasilita populasaun sira-nia viajen ba Dili-Oekusse no Atauru.

Aleinde ida ne’e, ita mós iha polítika ida ne’ebé mak trasa no oinsa mak bele loke tan liña marítima ba parte norte ho sul ita-nia nasaun nian. Entaun oras ne’e ha’u hanoin hela atu konstrui ita-nia Ró-ahi Berlin Nakroma segundu, prosesu ne’e la’o hela iha Xina ho ko finansiamentu husi governu Alemaña no Timor Leste. Governu Alemaña oferese orsamentu kuaze 7 millaun euro, no parte Timor Leste ninian $17.9 millaun dollar Amerika ba konstrusaun ró ahi ida ne’e.

Polítika ida ohin atu loke liña martima ba ita-nia kosta sul no kosta norte, entaun governu liu husi Ministériu Transporte no Komunikasaun, Diresaun Nasional Marítima, Aportil, oinsa mak ita haree hodi konstrui tan ita-nia portu hanesan iha Kairabela Baukau, portu Loré iha Lopalos no portu Beasu iha Viqueque. Par ró ne’e konstrui remata, nia to’o iha Timor, par nia bele halo operasaun ba parte norte no sul. To’o iha tempu ne’ebá ita fó tan opsaun no transporte hanesan meius ida ba ita-nia populasaun iha ne’ebá, hodi akomoda munisipiu Manatutu, Baukau, Lospalos no Viqueque, no to’o iha Suai.

Ba parte komunikasaun nu’udar serbisu ida ne’ebé mak importante tebes. Agora daudauk ita haree, internet mós komesa aas ba beibeik, oras ne’e dadaun ita iha hela prosesu laran, oinsa mak prosesu ne’e ligasaun ba Fibra Optika ne’e bele aselera. Ha’u fiar bainhira ida ne’e ita konkretiza ona, ita sei iha sistema ne’ebé di’ak hodi garantia iha ita-nia nasaun no serbisu estadu ninian.

Serbisu ne’e maske todan, maibé todan ne’e hanesan etu ida ne’ebé tau iha ita-nia bikan laran, ita tenke asegura.

Tempu ba familia. Ha’u hanoin defisil. Agora ita-nia knaar hanesan ministru hakarak ka lakohi ita tenke sai servidór. Ita tenke buka maneira oioin par tenke sakrifika aan par bele asegura serbisu estadu ninian. Ita dadersan tama sedu, sai tarde. Ida ne’e hanesan sai ida motto ida, mais ida ne’e obrigasaun ita nian.

Rate this item
(1 Vote)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter