"Aplikasaun serka sanitária no konfinamentu obrigatóriu limita ema nia liberdade balun, maibé la taka dalan ba vítima sira atu asesu ba justisa”, hatete Francisco Jerónimo iha ninia entrevista espesiál husi Programa Monitorizasaun Sistema Judisiál (JSMP), iha Gabinete MAPKomS, Palásiu Governu, sesta (04/06).
Iha pozisaun Governu husu Prezidente Repúblika hodi dekreta estadu emerjénsia kada fulan, tanba bazeia ba Konstituisaun RDTL, artigu 25 ne’ebé permite limita ema nia sirkulasaun no ema nia liberdade balu.
Husi opssun ida ne'e sei ajuda Governu hodi kontrola no kontein propagasaun Covid-19 iha rai-laran.
Aleinde, Governu mós impoin konfinamentu obrigatóriu ba populasaun ne’ebé hela iha munisípiu sira ne’ebé afetadu husi serka sanitária, iha ne’ebé permite sidadaun sira atu hela de’it iha uma no só bele sai bainhira iha nesesidade importante hanesan atu sosa ai-han ka nesesidade importante seluk.
Kestaun kona-ba implikasaun medida ba servisu tribunál nian ligadu ho prosesu julgamentu, ne'e rezolusaun Governu hatuur ona, nune'e servisu órgaun soberania haat hanesan Prezidente Repúblika, Parlamentu Nasionál, Governu no Tribunál funsiona nafatin.
"Tanba ne’e, julgamentu sira iha tribunál kontinua funsiona hanesan normál, maibé tenki kumpri regra protokolu saúde ne’ebé estabelese husi Organizasaun Mundiál Saúde (OMS)”, afirma nia.
La'os ne'e de'it maibé Governu mós esforsu hodi izola prizioneiru sira ne’ebé infetadu husi Covid-19, no labele partisipa iha prosesu julgamentu tuir loron ne’ebé determina ona husi Tribunál.
Tanba prizioneiru ne’ebé infetadu husi Covid-19 bainhira sira partisipa prezensialmente iha prosesu julgamentu iha Tribunál iha posibilidade bele hada’et filafali vírus ne’e ba ema seluk.
Ho ida ne'e mak Tribunál iha kompeténsia atu opta kualkér mekanizmu hodi hala’o prosesu julgamentu, iha ne’ebé meiu ida mak bele hala’o liuhosi Zoom hanesan ho país sira seluk hodi prevene kontájiu husi Covid-19.
Maske serka sanitária no konfinamentu obrigatóriu ne’e afeta ema idaidak nia moris. Maibé Governu kontinua halo esforsu hodi fó solusaun ba problema ne’ebé populasaun sira hasoru.
Ne'e duni husu sidadaun hotu atu kumpri nafatin medida preventiva sira ne’ebé estabelese ona husi organizasaun mundial saúde (OMS) no apela ba komunidade atu koopera ho Governu liliu pilár sira ne’ebé importante nune’e bele ultrapasa situasaun difísil ne’e. (*)