Tanba durante ne'e iha kazu violasaun barak mak mosu iha komunidade sira nia leet no hato'o mós keixa ba FONGTIL.
"Hanesan ita hothotu hatene katak dezde implementasaun serka sanitária no konfinamentu obrigatóriu iha Dili no iha Munisípiu sira, kuaze kazu violasaun direitu umanu ne'e barak mak akontese, ita-nia populasaun hato'o keixa ba ONG forum, hato'o depois ita enkamiña mai PDHJ, entaun ita hanoin katak oinsá mak komunikasaun ativu entre NGO forum ho PDHJ ne'e, bele agresivu liutan”, dehan Diretór ezekutivu FONGTIL, Daniel do Carmo Santos, hafoin somutuk kooperasaun ho PDHJ iha Kaikoli, segunda (07/06).
Tanba ne'e, FONGTILho nia Rede Defensor Direitu Umanu (RDDU) sei hamutuk ho PDHJ atu dinamiza mekanizmu komunikasaun ho koordenasaun oinsá atu fó resposta ba atu violasaun hasoru ema nia direitu ne'ebé halo husi ajente estadu sira, liliu membru PNTL sira.
iha fatin hanesan Provedoria PDHJ, Jesuina Maria Ferreira Gomes hatete, PDHJ ho FONGTIL reforsa objetivu kooperasaun no koordenasaun liga ba atendimentu ba kesar, oinsá bele ajuda fasilita sidadaun sira atubele hetan asesu ba justisa.
"Atu hato'o kesar mai iha PDHJ nomós atu reforsa tan kooperasaun ne'e para kesar sira ne'ebé FONGTIL simu bele kanaliza mai iha PDHJ, nune'e PDHJ bele halo tuir prosedimentus hodi fó atendimentu ba kesar sira ne'e”, hateten nia.
Tanba papél PDHJ nian mak halo rekomendasaun, la’ós atu tesi lia hanesan tribunal, nomós la foti prosesu dixiplinár hanesan komisaun funsaun públika.
"Tanba PDHJ mak iha kna'ar konstitusional atu rejísta kesar sira ne'e, atu halo apresiasaun ba kesar, e loke investigasaun, halo konkluzaun no hato'o rekomendasaun", nia hakotu. (*)