“So que, ha'u preokupa mak, kuandu ema ida sei asume hela kargu públiku hodi kandidata-an ba prezidente repúblika, bele iha risku ou possibilidade hamosu buat ida konflitu de interesse. Ha'u la uza liafuan, termu ida dehan inkompatibilidade, maibé ha'u gosta uza liafuan ida konflitu de interesse”, dehan Sergio Quintas ba www.tempotimor.com liuhusi telefone, kuarta (14/07).
Tanba Vise Primeira Ministra no Ministra Solidariedade Sosial no Inkluzaun (MSSI), Armanda Berta dos Santos, ne'ebé deklara atu kandidata-an ba PR iha periudu tinan 2022 too 2027, maske asume hela kargu públiku.
Ho ida ne’e, husu ba kandidatu sira ne'ebé oras ne'e okupa hela kargu iha instituisaun estadu nian, atu rezigna-an husi kargu, bainhira atual Prezidente Repúblika, Francisco Guterres ‘Lú Olo’, dekreta ona loron ba eleisaun prezidénsial nian.
“Sé ema ruma mak sei asume hela kargu públiku, mak hakarak kandidata-an ba prezidente repúblika, wainhira prezidente repúblika pronúnsia tiha ona loron eleisaun ba prezidente da repúblika, di'ak liu nia sees husi nia kargu públiku. Sé prezidente pronúnsia tiha ona ba loron eleisaun ba prezidente da repúblika, di’ak liu nia deziste ka renúnsia nia-an husi kargu públiku, wainhira prezidente da repúblika pronúnsia tiha ona”, afirma nia.
Maske nune'e, PR seidauk halo pronúnsia loron ba eleisaun prezidénsial iha tinan 2022 nian, kandidatu sira bele hala'o hela kna'ar públiku hanesan baibain.
“Mais kuandu, prezidente da repúblika kuandu pronúnsia tiha ona, ha'u-nia hanoin, di'ak liu nia desiste husi nia kna'ar públiku ne'e, ou kargu públiku ne'e, tanba bele hamosu konflitu de interesse”, haktenik nia.
Konflitu interesse siknifika kandidatu sira bele iha risku ba utiliza kondisaun ne'ebé estadu fó no iha posibilidade bele sala utiliza ba nia interese privadu no grupu partidu.
“Ida ne'e ita preokupa, nu'udar sidadaun preokupa. Ha'u nu'udar jurista, sidadaun ne'ebé haree, di'ak liu, rezigana-an tanba bele evita buat ida sala utiliza kondisaun ne'ebé mak estadu fó ba nia. Ida ne'e foin primeira vez akontese iha Timor, iha risku bele halo utiliza kondisaun. Kondisaun ne'e mak saida?. Kondisaun mak puré-zemplu, fasilidade kona-ba viatura estadu nian, seguransa públiku ne'ebé mak estadu fó ba nia ou regalias balu ne'ebé mak estadu fó ba nia, ita preokupa mak ida ne'e”, nia hakotu. (*)