Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili) – Vise I Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Angelina Sarmento fó hanoin ba VIII Governu Konstitusionál, atu halo polítika ne'ebé refleta ba realidade. Nia dehan, labele halo polítika tanba de'it polítika.

"Reseita ne'ebé Estadu no Governu ida ne'e atu ezekuta ba 2020, hamutuk billaun $1.95, besik billaun rua. Entaun, ami nia preokupasaun mak Governu nia polítika ne'e refleta ba estatístika sira iha seitór sosiál, ekonomia no infraestrutura ka lae? Keta halo polítika pur polítika de'it. Tanba, sira adere mós ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasionál (PEDN)," dehan Vise PPN ne'e iha PN, Segunda (04/11/19).

Angelina duvida, depois to'o tinan lima mandatu remata, sei la hetan rezultadu husi ema sira ne'ebé iha direitu benefisiáriu ba rekursu sira ne'ebé estadu investe.

Reprezentante povu ne'e mós fó hanoin katak, osan fundu mina rai ne'e, osan povu nian.

Tempotimor (Dili)-Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamemtar Fidelis Manuel Leite Magalhães deklara nia matabeen sei la turuk bainhira lakon oportunidade ida ba previléjiu individuál ka pesoál ne’ebé durante ne’e nia hetan.

Deklarasaun Ministru ne’e relasiona ho kritika husi deputada KHUNTO Olinda Guterres ne’ebé konsidera PLP hetan benefisiu liu iha VIII Governu duke CNRT no KHUNTO.

Notisia Revelante: KHUNTO Duun VIII Governu Benefisiu de’it PLP

"Husi ha'u nian, ha'u presiza halo defeza de onra ida, tanba ohin halo insuniasaun, hanesan ami ne'ebé mak ezerse hela funsaun interina mak iha intensaun atu kaer hotu funsaun sira ne’e. Katak ba ha'u pesoalmente, ida ne'e ami asume knaar tanba orientasaun altu nivel nian," dehan Ministru Fidelis iha plenária PN, Segunda (21/10/2019).

Nia dehan, orientasaun husi nivel altu katak atu situasaun saida de’it mak mosu dezenvolvimentu ba rai ida ne’e labele para.

"Tanba orientasaun, tanba ne'e mak ami hala'o knaar ne'e, maibé ho dever la'os oportunidade atu haknaok ka atu hakriku-aan, hodi hetan previléjiu pesoál. Ami halo esforsu hotu iha kontextu dever par independetemente husi kontestu polítika impase, inkompleitu ka saida de'it dezenvolvimentu ba ita-nia sidadaun kontinua la'o, ida ne'e mak ami halo," dehan Fidelis ne’ebé assume mós kargu nu’udar Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonomicos no Ministru Interino Turizmu, Komersiu no Industria.

Tan ne’e, nia husu ba deputadu sira atu bainhira halo intervensaun no interpretasaun presiza halo ho kuidadu no labele hatete katak sira ne’ebé assume knar hirak ne’e aproveita situasaun.

"Ba ha'u pesoalmente mak ne'e, bele sujere ba ita-nia lider másimu sira hasai knaar interinu sira ne'ebé ami ezerse, no se bele karik hasai mós kargu ne'ebé hanesan membru governu ha'u asume to'o ohin loron (MRLAP), se ida ne'e akontese, sei triste tanba lakon oportunidade hodi kontribui ba dezenvolvimentu liu husi ezekutivu ba ita-nia povu."

"(Maibé) Mata-been sei la turuk tanba lakon ba oportunidade ida ba previléjiu individuál ka pesoál, ne’ebé obrigadu barak ba distintu deputadu no deputada sira-nia intervensaun," dehan Fidelis.

Tempotimor (Dili) – Ministru Negósiu Estranjéiru no Kooperasaun (MNEK), Deonísio Babo Soares rekoñese kona-ba funsionáriu timoroan ida, ne'ebé halakon osan Konsuladu TL nian iha Sydney, Austrália.

Notisia Relevante: Deskonfia Diplomata Na’ok Osan, Tusan Bobar Konsuladu TL

"Iha funsionáriu ida, ne'ebé hetan alegasaun katak halakon osan lubuk ida iha Sydney. Osan ne'ebé mak haruka ba atu halo servisu nian. Funsionáriu ne'e, halakon tiha osan to'o agora buka la hetan. Ne'ebé, problema uitoan mak atu funsiona konsuladu Timor-Leste iha Sydney ne'e," dehan Ministru MNEK Deonísio Babo Soares iha Palásiu Governu, Kuarta (16/10/19).

Nia dehan, semana ne'e ekipa inspesaun husi MNEK sei ba foti dadus iha Konsuladu Sydney.

Notisia relevante: Ministru Fidelis Husu KAK Investiga MNEK

"Semana ne'e, ami iha ekipa ida sei ba foti dadus iha Sydney. Foti tiha dadus, hafoin ita rona depois submete ba parte kompetente. Primeiru ba uluk Komisaun Funsaun Públika (KFP). Depois ba fali Inspesaun Jerál Estadu (IJE). Depois, haree hotu mak bele deside, hodi rezolve ka prosesa. Tuir mai ba hatan Prokuradoria Jerál Repúblika (PJR) no ba Komisaun Anti Korrupsaun (KAK)," tenik Babo.

Ministru Babo mós haruka ona karta ba Prokuradór Jerál Repúblika (PJR), kona-ba asaun ne'ebé mak MNEK halo ona ligasaun ho funsionáriu ne'ebé halakon osan estadu ne'e.

Tempotimor (Dili) – Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar (MRLAP), Fidelis Leite Magalhães husu ba Komisaun Anti Korrupsaun atu hala’o prosesu investigasaun ba kazu halakon osan estadu ne’ebé akontese iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK).

Tempotimor (Dili) – Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhães hatete, lei fó dalan ba opozisaun iha Parlamentu Nasionál (PN) atu vota a favor ka kontra ba OJE 2020.

"Ne'e demokrásia. Vota a favór ka kontra konforme. Maibé, dezenvolvimentu la'o nafatin. Governu mai ho orsamentu, mai diskusaun no debate. Tanba, Governu tenke kumpri nia dever hanesan ezekutivu, para atu lori dezenvolvimentu," dehan Fidelis iha PN, Tersa (15/10/19).

Governu, iha Tersa loraik sei aprezenta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2020, ba Parlamentu Nasionál (PN). Ba tinan 2020, Governu sei deskute no debate orsamentu hamutuk billiaun $1.95 ho PN para hetan aprovasaun.

"Agora, orsamentu ne'e mak opozisaun diskorda, ne'e direitu opozisaun nian. Ha'u husi Governu laiha komentáriu ruma. Atu konkorda ka la konkorda ne'e la'ós kestaun. Tanba, ha'u nia opiniaun ba asunte ne'e la importante. Tanba ne'e, pozisaun polítika bankada nian," nia afirma.

Governante ne'e hatutan, antes ne'e Bankada Demokrátika iha PN deklara katak sei vota kontra ba OJE 2020. "Bankada opozisaun liuliu Bankada Demokrátika proklama tiha ona atu vota kontra. Se sira hola pozisaun ida ne'e. Sira nia direitu tomak. Konstituisaun mak fó dalan," Fidelis dehan.

Tempotimor (Dili) – Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómiku (MKAE) interino, Fidelis Manuel Leite Magalhães kompromete sei hadi'a kondisoes Servisu de Registu i Emprezariál (SERVE), iha tempu badak nia laran.

"Servisu de Registu i Verifikasaun Emprezariál (SERVE) tutela iha Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómiku (MKAE) nian. Tanba ne'e, presiza hadi'a kondisoes atu bele asegura ba sira nia prestasaun servisu," dehan MKAE interino ne'e iha edifisiu SERVE, Kaikoli, Dili (11/10/19).

Ministru koordenadór ne'e subliña, iha VIII Governu Konstitusionál tau prioridade ba setór   ekonomia no instituisaun públiku. Tanba ne'e, inklui mós SERVE hanesan instituisaun públiku i agensia Governu nian.

"Governu mós reflete tiha ona orsamentu ba tinan oin atu hadi'a nesesidade saida mak SERVE infrenta, i mós Governu kompremitidu sei hadi'a kondisoes báziku ne'ebé ate agora SERVE iha," dehan Fidelis.

Ministru ne'e afirma, Governu iha ona planu liuliu iha diskusaun ba orsamentu tinan oin, no iha ona ideia ko'alia ho diretór ezekutivu SERVE nian, para oinsá bele hadi'a ona kondisaun sira iha tempu badak nia laran, hodi bele iha espasu ne'ebé dignu, atu nune'e bele fó atendementu di'ak liután ba sidadaun sira.

"Ita mós haree mekanismu atu rai dokumentus sira. Tanba, ida ne'e importante tebes. Nune'e Governu mós iha ona dalan atu koalia ho parseiru dezenvolvimentu sira, atu haree oinsá  dizitalizasaun meloramentu sistema informatika sira, para bele salva dokumentus sira ho di'ak  bainhira hetan risku ruma," Fidelis tenik.

Tempotimor (Dili) –  Sekretáriu Estadu Formasaun Profisionál no Empregu (SEFOPE), Julião da Silva katak maske iha peskiza balun ne'ebé hatudu katak dezempregu iha rai laran %11, maibé presiza halo fali Oralia, tanba  dadus la konkretu.

"SEFOPE mós prevé ona Orsamentu Jerál Estadu tinan 2020 mai para halo fali Oralia ida hodi hetan dadus ne'ebé konkretu, para Governu bele halo polítika ida para oinsá kontribui ba redúz númeru dezempregu iha nasaun Timor-Leste," dehan SEFOPE iha Ministériu Finansas, Segunda (07/10/19).

Nia afirma,  dadaun ne'e juventude ne'ebé mak asesu ona ba kampu servisu foin mak %46 resin.

"Sira ne'ebé asesu ona ba servisu aumenta %46 resin. Espera katak oportunidade tuir mai Governu halo polítika ida ne'ebé di'ak no forte. Tanba ne'e, iha VIII Governu iha kompromisiu hodi fó kampu servisu ba joven sira 60.000 kada tinan," tenik Julião.

Nia mós dehan, liuhusi polítika VIII Governu mak iha tinan 2020 Governu sei estabelese sentru formasaun ne'ebé ho estandar internasionál ne'ebé sei akumula juventude sira husi 5.000 to'o 10.000, hodi asesu ba nesesidade indústria ne'ebé iha.

Tempotimor (Dili) – Vise Prezidente Parlamentu Nasionál, Luis Roberto hatete para bele ezekuta ho di'ak Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2020, presiza halo kompleta estrutura membru Governu, inklui na'in sia (9) ne'ebé to'o agora sediauk hetan tomada pose, husi Prezidente Repúblika.

“PN husu nafatin ba Prezidente Repúblika atu fó pose ba membtu Governu na'in sia (9) hodi bele ezekuta OJE 2020. Bainhira la hetan pose, susar atu hetan garantia ba ezekusaun orsamentu ho di'ak,” hatete Vise II PPN ne'e ba média, Segunda (07/10/19) iha Parlamentu Nasionál.

Nia esplika, PN hala'o ninia funsaun hanesan reprezenta povu hodi prevee orsamentu. “Maibé, atu ezekuta ou halo jestaun ba OJE ne'e, Governu mak hatene. Tan ne'e, ita husu ba Prezidente Repúblika atu halo kompletu ou fó pose ba membru Governu na'in sia (9),” Luis husu.

Entretantu, deputada Bankada PLP, Maria Angelina Sarmento hateten, iha proposta IJE 2020 ne'e, dia 15 Uutubru sei mai iha PN sei halo diskusaun. Nune'e, sei halo revizaun ba OJE atu tetu oinsa Governu atu ezekuta.

"Tanba ne'e PN nia funsaun atu fiskaliza no fó hanoin dei't ba Governu.  Tanba ne'e ita hotu fo fiar ba Governu nu'udar ezekutadór atu bele ezekuta OJE povu nian. Nune'e, atu ezekuta ho di'ak depende ba Governu atu oinsá para bele rezolve mós membru Governu ne'ebe inkompletu hodi garante ba ezekusaun osan povu nian," katak Angelina.

Nia afirma, proposta OJE ba tinan 2020 ne'ebe aprova ona husi Konselu Ministru ho montante $ 1.95 Biliaun atu ezekuta ho diak filafali ba Goveru.

Tempotimor (Dili) – Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhães hatete, ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2019 MRLAP nian, atinje ona %80.

"Ezekusaun OJE 2019 MRLAP rasik ne'e atinje ona %80, ne'ebé ezekusaun ne'e haree ba nia rítmu saudavél loos no kumpri kalendáriu ne'ebé sira ne'ebé la'o," hatete Fidelis iha Parlamentu Nasionál (PN), Tersa (24/09/19).

Nia afirma, atividade ne'ebé MRLAP halo durante ne'e mak halo esbosu lei sira no seluk tan.

"Buat ne'ebé mak MRLAP halo mak iha proposta lejislativa, bainhira diskusaun orsamentu prezensa husi MRLAP nian, kontribui ba halo programa reforma administrativa ne'e MRLAP nian. Esbosu lejislativa ne'ebé mak sei aprezenta iha Setembru, esbosu ba kuadru legais sira sei aprezenta Iha Outubru. Ne'e esforsu ida ne'ebé mak MRLAP halo," dehan Fidelis.

Nia afirma, bainhira asume pasta interinu ba MKAE no MTCI servisu mak hala'o enkontru barak hodi aumenta ezekusaun.

"Bainhira ha'u asume kargu hanesan Ministru interinu ba MKAE no MTCI atu koordena bar-barak para dudu sa'e ezekusaun, la'os ba MRLAP nian de'it. Maibé, ba mós MKAE no MTCI," dehan Fidelis

Tuir Fidelis, rítmu ezekusaun nian komesa la'o di'ak tanba balun iha de'it %30, maibé komesa iha ona mudansa. Nune'e hein katak iha tinan ne'e nia rohan, bele atinje ona %50 ba leten.

Tempotimor (Dili) – Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhães afirma, lista membru governu pendente nain 9, mantein.

“Pozisaun husi exelénsia Primeiru Ministru mak nafatin. Laiha razaun ruma atu muda kandidatu sira. Mantein nafatin lista kandidatu. Iha tempu besik ha'u hanoin exelénsia PM sei komunika kona-ba desizaun ruma. Lala'ok saida mak hola atu solusiona situasaun ida ne'ebé adapta to'o ohin loron," resposta MRLAP ba deklarasaun bankada KHUNTO iha plenária Parlamentu Nasionál, Tersa (24/09/19).

Fidelis afirma, laiha razaun étika ka morál atu troka kandidatu membru Governu. "Laiha razaun nein étika, morál, nein legál ida atu bele troka kandidatu na'in sia. Señor Primeiru Ministru mantein nafatin lista na'in 9. Tanba, laiha razaun ka kualker razaun atu bele justifika naran kandidatu nian.  Tanba haree ba konstituisaun, leis no prinsípiu fundamentais sira," Fidelis afirma.

Ho razaun hirak ne'e, tuir MRLAP, Primeiru Ministru sei la muda naran lista membru Governu, inklui aliansa ne'ebé mak sustenta parlamentu mós Governu. Nia dehan, desizaun la muda.  Tanba desizaun halo husi konsellu diretivu nasionál.

Antes ne'e, bankada KHUNTO iha uma fukun Parlamentu Nasionál deklara ona katak sei troka membru na'in rua ne'ebé la hetan pose husi Prezidente Repúblika iha loron 22 Jullu 2018, iha Palásiu Nobre, Lahane, Dili.

"Ba ami KHUNTO, preparadu ona atu troka ami nia ema na'in rua ne'e. Tanba ne'e liuhusi ha'u nia intervensaun ne'e, média sira mós rona hotu, ami prepara ona ami nia ema, karik PLP no CNRT prepara ona. Tanba, bainhira pedidu PR nian mai atu husu konfiansa ba rai liur ne'e nunka mais akontese, to'o mandatu tinan lima ne'e hotu mós Prezidente Repúblika la sai ba liur," deklara deputadu bankada KHUNTO, Olinda Guterres iha Plenária PN, Tersa (24/09/19).

Page 2 of 4
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter