Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Tempotimor (Dili) – Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál (PN) dezafia Governu atu halo polítika ida ne'ebé bele asegura osan Timor nian ne'ebé kuaze %80 mak sai ona ba rai liur. Nune'e hela de'it %20 iha rai laran.

"Iha primeira Governu AMP, Ministra Finansas Emilia Pires hateten dolar ida ita investe iha TimorLeste  %70 halai ba rai liur. Agora dadaun, liu ona %80, ne'e progresu dezenvolvimentu nia balansu mak ne'e, dependensia totál ba rai liur ita nia osan sira investe ne'e, ita nia povu %70 moris iha agrikultór ne'e lamentavél," dehan Vise Prezidente Bankada FRETILIN, Francisco Miranda Branco iha plenária PN,  Segunda (30/09/19).

Nia husu ba Governu, bainhira mak Governu Timor-Leste bele inverte fali osan % 80 mak hela iha TL?

"Bainhira loos mak ita bele inverte filafali ida Ministra Finansas Emilia Pires dehan kayak ita investe dolar ida, %70 ba rai liur.  Maibé, ami nia kalkulasaun ohin loron liu ona %80. Entaun, Governu halo nusa mak inverte filafali investe dolar ida, %80 ita kaer metin iha ita nia rai no husik %20 mak ba rai liur," dehan Branco.

Ho ida ne'e, ami dezafia Governu hodi halo polítika ida ba inverte situasaun real ne'e.

"Ida ne'e mak ami dezafia Governu halo polítika ida hodi inverte situasaun real ida ne'ebé Timor-Leste sai paíz konsumista ka konsimudór boot ne'ebé dependensia ba rai liur barak liu," tenik Branco.

Tempotimor (Dili) – Parlamentu Nasionál (PN) dala ida tan trava viajen Prezidente Repúblika (PR) Lú Olo  ne'ebé tuir planu atu hala'o ninia vizita ofisiál ba nasaun Indonézia hodi hola parte iha Seremonia tomada pose Prezidente Jokowi no hala'o vizita estadu ba Japaun.

Parlamentu Nasionál, Segunda (30/09/19) halo votasaun ba asentimentu PR nia viajen ba Indonézia ho rezultadu votasaun, a favór 29, kontra 31 no abstensaun 0, falta 5. Nune'e mós asentimentu PR nia ba Japaun hetan rezultadu votasaun a favór 29 kontra 32 no abstensaun zero, falta 4.

Iha ninia deklarasaun de votus, deputadu Francisco Vasconcelhos husi bankada Partidu Liberta Povu (PLP) deklara, molok PR ba rai liur tenke hadi'a uluk tiha lai problema rai laran hafoin ba.

“Molok exelénsia Prezidente Repúblika ba rai liur, hadi'a uluk tiha lai problema rai laran hafoin ba,” afirma Vasconcelhos.

Ho deklarasaun ne'ebé deputadu Vasconcelhos deklara ne'e, deputadu bankada PD Adriano do Nascimento ho kasuada no piadas ba AMP dehan, “Knaar ka papél Prezidente Repúblika nian nu'udar Xefi do Estadu nasaun ida ninian, halo diplomasia ho nasaun seluk, se buat ne'e la importante, hamlaha ona, di'ak-liu ita vota de'it, depois mak rezultadu hatete ba Prezidente Repúblika.”

Hanesan públiku hatene ona, tensaun polítika entre PN ho Governu AMP kontra PR mosu bainhira Prezidente Repúblika ne'ebé mós hanesan Prezidente FRETILIN, rezeta atu fó tomada pose ba kandidatu Governu na'in sia (9) ne'ebé aprezenta husi Primeiru Ministru VIII Governu Konstitusionál, Taur Matan Ruak.

 

Tempotimor (Dili) – Ministru Justisa (MJ), Manuel Cárceres da Costa, ninia deklarasaun loron Kinta (12/09/19) katak atu fakar sai mafia sira iha ninia ‘uma laran’ to'o agora la hatudu realidade. Públiku dehan, ministru ne'e la brani no kari de'it lia-bosok ba povu.

"Ha'u sei buka mafia sira ne'e. Ha'u brani buka mafia sira ne'e, no ha'u hatene. Ha'u book husi Terras Propriedades no ha'u sei duni sai sira hotu. Ha'u la tauk ema ida. Tanba públiku hatene katak Ministru Justisa mak sai Marino Interprise ninia broker," deklara MJ momentu ne'e iha edifísiu Ministériu Finansas, Aitarak-Laran, Dili.

Husi deklarasaun ne'ebé MJ lansa ne'e halo públiku iha konfiansa liután nu'udar ministru ne'ebé di'ak hodi lidera setór justisa. Maibé, ikus mai deklarasaun sira ne'e halo MJ hanesan la brani fakar sai mafia sira iha setór justisa.

Hatán ba jornalista, Sesta (27/09/19) iha Palásiu Governu, kona-ba se loos mak mafia iha ministériu ne'ebé nia tutela ba ne'e? Cárceres ho diplomatikamente hatete de'it dehan “to'o loron. To'o tempu ita boot sira hatene. Obrigadu."

Alende ne'e Parlamentu Nasional mós husu MJ atu esklarese kona-ba rai Kaitehu ne'e. Maibé, MJ kontinua taka ba públiku. Bainhira jornalista konfirma kona-ba ida ne'e ba MJ, MJ hatete de'it "ida ne'e ministru ho parlamentu. La'os ministru ho jornalista."

Tempotimor (Dili) – Ministru Defeza no Seguransa (MDS), Filomeno da Paixão de Jesus hatete, atu halo kontrolu ba fronteira tasi Timor, presiza iha lejislasaun ne'ebé rigór.

Tuir MDS ne'e, iha ona grupu ne'ebé halo hela estudu ho jurista sira no tékniku sira iha konsellu Ministru nian, hodi estuda kona-ba oinsá mak halo patrollamentu iha tasi ho ró no áero.

"Patrollamentu ba fronteira tasi ninian. Maibé, haree mós ba modalidade no lejislasaun ka dekreta lei ida, atu bele oinsá regula ba movimentu ilegál iha tasi ne'e. Austrália mak kaer ka ita mak kaer. Tanba ne'e, presiza konkordansia mós parte defeza Austrália nian para depois bele kaptura (atividade) ilegál  ne'e oinsa," informa MDS iha Palásiu Governu, Kinta (26/09/19).

Alende ne'e, Ministra Defeza Australia deklara ona katak atu implementa polítika ne'e iha Dezembru 2019. Maibé, depende ba lejislasaun.

MDS afirma, orsamentu ne'ebé atu aloka hodi hola transporte marítima no áero nian, ne'ebé atu halo kontrolu ba tasi Timor ne'e diretamente husi Konsellu Ministru ka Gabinete Primeiru Ministru.

Tempotimor (Dili) – Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál, husu ba VIII Governu, liuliu Ministériu Edukasaun, Juventude no Desportu (MEJD), atu hatuur didi'ak sistema edukasaun iha rai laran, hodi bele hadi'a kualidade edukasaun. Liuliu ba profesór no estudante sira.

"Governu tenke investe maka'as iha área edukasaun. Tanba rekursu umanu ida ne'e, laiha rohan. Tan ne'e, ita nia rikusoin sira seluk bele hotu. Maibé, rikusoin ida ne'e nunka mais bele hotu. Tanba ne'e, tenke investe maka'as iha área edukasaun," dehan Francisco Miranda Branco, Vise Prezidente Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (25/09/19).

Deputadu ne'e, husu Governu atu revé filafali sistema edukasaun nasionál nian.

"Governu iha obrigasaun tenke revé fali sistema edukasaun nasionál atu nune'e bainhira estudante sira remata iha universidade servisu kedas. Maibé, se la hetan servisu Governu apoiu sira hodi hetan kréditu, hodi kria servisu ba ninia-an rasik," dehan Branco.

Nia afirma,  Governu presiza halo komunikasaun ho igreja. Tanba, parte igreja iha esperiénsia iha área edukasaun.

"Igreja Katólika iha esperénsia di'ak kona-ba área edukasaun. Entaun, presiza partila sistema edukasaun ho igreja Katólika. Tanba, sira ho esperensia ne'ebé naruk," tenik Branco.

Tempotimor (Dili) – Polítika Governu daualu ne'ebé promete atu kria kampu servisu ba Timoroan 60.000 kada tinan, ne'e bosok povu.

"Polítika kria kampu servisu 60.000 ne'e bosok. Ida ne'e bosok povu. Polítika kampaíña nian. La tuir realidade no laiha kálkulu ida atu ko'alia ba ida ne'e. Tanba ne'e, ita kuandu ko'alia tenke kálkulu halo didi'ak no halo estimasaun loloos mak ko'alia  ba públiku," dehan Vise Prezidente Bankada FRETILIN iha Parlamentu Nasionál, Kuarta (25/09/19).

Nia dehan,  polítika AMP nian ne'e hato'o iha kampaíña. Maibé, atu atinje kampu servisu 60.000 nee ita bosok povu no bosok an duni. Tanba, realidade imposivel bele atinje.

Antes ne'e, Vise I Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Angelina Sarmento deklara katak, bainhira Governu la konsege atinje, di'ak liu halo mudansa ba polítika Governu nian.

"Ha'u hanoin, se Governu hanoin polítika ne'e la'ós ideál, bazeia ba promesas kampaíña eleitorál, bele revé. Ha'u hanoin la sala buat ida. Importante, mak oinsá la'o tuir nafatin programa Governu nian. Kona-ba númeru ne'e ita bele halo mudansa, bazeia ba realidade ne'ebé mak andamentu polítika ne'ebé mak ita infrenta," dehan Vise I PPN ne'e loron Tersa (17/09/19).

Tempotimor (Dili) – Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhães hatete, ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2019 MRLAP nian, atinje ona %80.

"Ezekusaun OJE 2019 MRLAP rasik ne'e atinje ona %80, ne'ebé ezekusaun ne'e haree ba nia rítmu saudavél loos no kumpri kalendáriu ne'ebé sira ne'ebé la'o," hatete Fidelis iha Parlamentu Nasionál (PN), Tersa (24/09/19).

Nia afirma, atividade ne'ebé MRLAP halo durante ne'e mak halo esbosu lei sira no seluk tan.

"Buat ne'ebé mak MRLAP halo mak iha proposta lejislativa, bainhira diskusaun orsamentu prezensa husi MRLAP nian, kontribui ba halo programa reforma administrativa ne'e MRLAP nian. Esbosu lejislativa ne'ebé mak sei aprezenta iha Setembru, esbosu ba kuadru legais sira sei aprezenta Iha Outubru. Ne'e esforsu ida ne'ebé mak MRLAP halo," dehan Fidelis.

Nia afirma, bainhira asume pasta interinu ba MKAE no MTCI servisu mak hala'o enkontru barak hodi aumenta ezekusaun.

"Bainhira ha'u asume kargu hanesan Ministru interinu ba MKAE no MTCI atu koordena bar-barak para dudu sa'e ezekusaun, la'os ba MRLAP nian de'it. Maibé, ba mós MKAE no MTCI," dehan Fidelis

Tuir Fidelis, rítmu ezekusaun nian komesa la'o di'ak tanba balun iha de'it %30, maibé komesa iha ona mudansa. Nune'e hein katak iha tinan ne'e nia rohan, bele atinje ona %50 ba leten.

Tempotimor (Dili) – Ministru Reforma Lejislativa Asuntu Parlamentar (MRLAP), Fidelis Manuel Leite Magalhães afirma, lista membru governu pendente nain 9, mantein.

“Pozisaun husi exelénsia Primeiru Ministru mak nafatin. Laiha razaun ruma atu muda kandidatu sira. Mantein nafatin lista kandidatu. Iha tempu besik ha'u hanoin exelénsia PM sei komunika kona-ba desizaun ruma. Lala'ok saida mak hola atu solusiona situasaun ida ne'ebé adapta to'o ohin loron," resposta MRLAP ba deklarasaun bankada KHUNTO iha plenária Parlamentu Nasionál, Tersa (24/09/19).

Fidelis afirma, laiha razaun étika ka morál atu troka kandidatu membru Governu. "Laiha razaun nein étika, morál, nein legál ida atu bele troka kandidatu na'in sia. Señor Primeiru Ministru mantein nafatin lista na'in 9. Tanba, laiha razaun ka kualker razaun atu bele justifika naran kandidatu nian.  Tanba haree ba konstituisaun, leis no prinsípiu fundamentais sira," Fidelis afirma.

Ho razaun hirak ne'e, tuir MRLAP, Primeiru Ministru sei la muda naran lista membru Governu, inklui aliansa ne'ebé mak sustenta parlamentu mós Governu. Nia dehan, desizaun la muda.  Tanba desizaun halo husi konsellu diretivu nasionál.

Antes ne'e, bankada KHUNTO iha uma fukun Parlamentu Nasionál deklara ona katak sei troka membru na'in rua ne'ebé la hetan pose husi Prezidente Repúblika iha loron 22 Jullu 2018, iha Palásiu Nobre, Lahane, Dili.

"Ba ami KHUNTO, preparadu ona atu troka ami nia ema na'in rua ne'e. Tanba ne'e liuhusi ha'u nia intervensaun ne'e, média sira mós rona hotu, ami prepara ona ami nia ema, karik PLP no CNRT prepara ona. Tanba, bainhira pedidu PR nian mai atu husu konfiansa ba rai liur ne'e nunka mais akontese, to'o mandatu tinan lima ne'e hotu mós Prezidente Repúblika la sai ba liur," deklara deputadu bankada KHUNTO, Olinda Guterres iha Plenária PN, Tersa (24/09/19).

Tempotimor (Dili) – Parlamentu Nasional (PN), Tersa (24/09/19) fó votus pezar ba Saudozu Padre João de Deus Pires, SDB ne'ebé fila ona ba Aman Maromak di Kadunan Santo iha Domingo (22/09/19) iha Hospitál Nasionál Guidu Valadares (HNGV), Dili.

Votus pezar husi Parlamentu Nasionál ba Saudozu Padre João de Deus Pires, SDB ne'e, liuhosi deklarasaun kada bankada ne'ebé hato'o sira-nia boa viajen ba Saudozu Padre João de Deus Pires, SDB no fó sentidu kondolénsia ba familia igreja Katólika, inklui familia boot Salezianu.

Iha prestasaun lideres bankada sira ne'e, Xefe bankada Partidu Uniaun Dezenvolvimentu Demokrátika (PUDD),  António de Sá Benevides hato'o ninia obrigadu ba Saudozu Padre João de Deus Pires, SDB ne'ebé durante ne'e sai motivadór ba sarani sira igreja Katólika iha Timor-Leste.

Votus pezar ne'ebé Parlamentu Nasional oferese ba Pe. João de Deus Pires ne'e ho rezultadu votasaun a favór 45 kontra no abstensaun zero.

Tempotimor (Dili) – Partidu Kmanek Haburas Unidade Nasionál Timor Oan (KHUNTO) iha plenária, husu ho aberta ba bankada Partidu Libertasaun Popular (PLP) no Kongresu Nasionál Rekonstrusaun Timorense (CNRT), atu troka Membru Governu (MG) sira ne'ebé la hetan pose husi Prezidente Repúblika.

"Kona-ba membru na'in sia ne'ebé mak sei pendente hela, husu ba kolega Partidu CNRT no PLP karik bele troka took ita nia ema balun, ne'ebé mak Prezidente Repúblika lakohi fó pose ne'e. Bele karik, troka took ita nia ema na'in sia ne'ebé mak pendente hela," dehan deputada Olinda Guterres iha plenária Parlamentu Nasional, Tersa (24/09/19).

Nia dehan, KHUNTO rasik prepara ona ema na'in rua hodi troka KHUNTO nia ema ne'ebé la hetan pose husi Prezidente Repúblika.

"Ba ami Partidu KHUNTO, ha'u rasik prepara ona ema na'in rua atu troka António Verdial no Tuken. Se na'in sia ne'e mak la hetan pose nafatin, mak exelénsia Prezidente Repúblika nia pedidu mai Parlamentu Nasionál atu ba rai liur ne'e defisíl teb-tebes," dehan Olinda.

Page 6 of 8
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« March 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
        1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31

Tempo Timor Networks

Online Counter