José dehan razaun Timor-Leste sai fatin tranzitu ba drogra inklui materia bazika prudus drogra, tanba alende frazil iha parte legal, Timor-Leste mos frazil iha rekursu umanu nune'e fraku iha sistema kontrolu.
"Timor-Leste iha fraziridade sistema kontrolu, ha’u define buat rua, ida rekursu umanu i seluk mak materiais, ba rekursu umanu ha’u la dehan ema la to'o mais ha’u sublina interigade tekniku sira ne'ebé halo kontrolu iha linã sira prinsipal, ha’u sublinã mak ne'e de'it, se lae ita-nia ekipamentu di’ak mós to’o iha ne'ebá at hotu," dehan José iha Kuartel Jeral PNTL, Kaikoli, Sesta (10/09).
Maske nune'e, PJR ne’e louva nafatin ekipa sira ne'ebé serbisu maka’as hanesan PNTL, Alfandegas no Ministériu Publiku ne'ebé trava materia baziku drogra hamutuk 160 toneladas ne'ebé akontese iha tinan 2018.
Antes ne'e, Diretor Fundasaun Mahein João Almeida deskonfia iha envolvementu husi autoridade sira ne'ebé servisu iha portaun entrada tanba iha kazu balun ne'ebé konsege hakat liu TL no kaptura iha Indonezia.
"Fasil tanba laiha kontrolu ne'ebé rigor, bele deskunfia mós autoridade sira fasilita," dehan João Almeida.