"Ohin ha'u temi instituisaun sira ne'ebé estadu kria, saida mak la'o iha ita-nia rai ne'e hanesan krime organizadu ida, ha'u la'os konsidera dehan ou vise Ministru sira ne'e kriminozu, mas aktu sira ne'ebé mosu ne'e hanesan tendénsia ba krimi organizadu ka públikamente ema hotu haree," dehan Somotxo iha Parlamentu Nasionál, kinta (13/10).
Tanba ne'e, Komisaun B mos sei buka hela atu bolu instituisaun sira ne'ebé iha ligasaun ba servisu hirak ne'e.
Tuir loloos Partidu Polítiku sira no membru governu hatene, hela Timor-Leste mos iha regra propriu atu lori osan ba rai liur no bainhira tau karon mak lori ne'e signifika brakeamentu kapital umanu.
Nune'e, ema ne'ebé lori osan ida ne'e mos labele nega ka ko'alia dehan, ne'e sira nia osan, sé nia osan mos iha nia fatin propriu, mais kuandu lori osan ho montante boot liuhusi aeroportu ne'e, lei iha atu regula.
Nia fó ezemplu, dadaun mos kada deputadu ho membru governu sira hala'o ona rejista ba sira-nia riku soin, nune’e, bainhira ema ne'ebe tenta lori sai osan boot, laiha rejista riku soin, entaun presiza buka hatene osan mai husi ne'ebé.
Tanba ne'e, posibilidade autoridade sira sei halo investigasaun ba kazu refere atu ema ne'ebé lori osan mos konserteza sei hatán.
Purtantu kona-ba pedidu ezonerasaun ba Diretór Nasional Informasaun Interna servisu Nasional Intelijénsia (SNI), Ajente Xefe Polísia Gastão Piedade ne'ebé aprezenta husi Vise MI ho MJ ne'e, nia parte seidauk simu informasaun loloos husi parte Komisiáriu PNTL.
Tanba ne’e, seidauk bele konfirma asuntu ne'e ba Komandante Jeral PNTL, tanba nia akompaña hela ajente sira ba portugal hodi tuir formasaun kona-ba anti-terorizmu no agora hela segundu komandante mak iha ne'e, maibé seidauk hatene loloos, karik Vie Ministru sira diriji duni karta ba segundu komandante kona-ba demisaun signifika ne'e krime.
"Sé, ida-ne'e tebes, ne'e kontinuasaun de krimi ne'ebe sira komete, sé ida-ne'e tebes, tanba ida-ne'e opstrusaun ba autoridade públika atu hala'o servisu. Ha'u hanoin sira na'in hira mos laiha kompeténsia atu hasai se-sé de'it ne'ebe koloka iha instituisaun ne'ebé ita kria hanesan Servisu Nasionál de Intelijénsia (SNI), ne'e kualker nasaun mós sé mak atu interfere ida-ne'e," nia informa.
Tanba, Servisu Investigasaun Kriminál, ne'e orgaun polísia ida ne'ebe estadu ho nesesidade, no kuandu harii konserteza nia tenke koloka rekursu umanu.
Aleinde rekursu umanu ne'ebé koloka ba SNI mos atu hala'o nia servisu tuir nia kompeténsia, maibé pelu kontrariu, tanba sira la kumpre mos sala no kumpre mos sala nafatin ida-ne'e tenke haree didi'ak.
"Ita-kuandu harii instituisaun para atu hala'o servisu ho ninia kompeténsia rasik, atu la kumpre mós la di'ak, kumpre mós la di'ak, e kumpre tiha mak ita hanesan lori fali interese polítika ida atu hanehan, ne'e la'e, regra propriu iha atu halo," nia dehan. (*)