Tanba haree ba kazu covid-19 ne’ebé afeta tebes ba povu inklui ekonomia Timor-Leste nian, tempu ona atu fó liman ba malu hodi deklara katak sira ida de'it oinsá luta kontra moras Covid-19.
"Ha’u-nia hanoin primeiru mak virus corona, segundu problema ekonomia nasaun nian, ne’ebé impaktu husi virus ne'e rasik, tanba ida ne'e mak PD husu atu na’i ulun sira, liuliu katuas sira atu fó liman ba malu, tempu ona atu ko’alia ba malu, tempu ona atu ita hatete katak ita ida de’it hodi kombate virus ne'e hodi mós atu hatuur hikas ita-nia ekonomia nasaun nian”, dehan nia iha PN, kinta (18/03).
Apela mós ba líder polítiku sira, nomós líder relijioza, inklui líder sira ne’ebé ukun komunidade tenke fó korajen ne’ebé di’ak ba povu maibé labele politiza fali informasaun katak, virus mate klamar ka virus polítika.
Tanba ho situasaun COVID-19 ne’ebé akontese, iha nasaun barak primeiru sira la fiar, hanesan iha Norte Amerika, virus ne'e sira bolu virus Xina, no sira bolu tan virus konflu, ne’ebé lalika fiar, maibé virus ne’e espalla labels halo ona kontrola.
"Ne’ebé situasaun ida agora ne'e, líder sira tenke fó liman ba malu atu kombate, la'ós líder sira ida dehan iha, ida dehan laiha, no ita ba buka votu, di’ak liu votu ne'e, eleisaun prezidensial ka eleisaun parlamentar, maibé agora ne'e ita konserta, tanba ita iha problema boot”, rekomenda nia.
Nu’udar polítiku ida tenke responsabilidade hodi hatete lia los ba povu tanba virus ne'e mosu líder sira labele dun malu fali.
"Akompaña husi gabinete jestaun krize nian ne'e, iha rua mak ho sintomas ona, agora se ida ne'e mak da'et fali ho sintoma ida seluk, ita-nia ekipamentu limitadu, ita-nia ospital nia fatin espasu limitadu, nomós oksijen laiha, ne'e ita atu halo nusa”, preokupa nia.
Tanba ne'e husu polítiku sira bele halo polítika iha nasaun ida ne'e, maibé labele kaer virus ne'e politiza fali hodi buka votu.(*)