Peskizadór (FM), Abel Amaral, husu Governu Timor-Leste husi MNEK ho urjente komunika ho MNEK iha Abu Dhabi -Emirandos Arabes Unidos ne'ebé mak sai vítima ba ajensia ne’ebé jere husi timoroan, deskonfia ilegál.
“Ami husu urjentemente ba ita-nia Governu husi MNEK labele nonok tenke komunika ona ba MNEK iha Abu Dhabi-Emirandos Arabes Unidos atu asegura no salva timoroan feto na’in-7 ne'ebé vitima atu deporta hikas mai Timor-Leste”, dehan Abel, iha Bairu Sentrál, kinta (23/06).
Tanba ne'e, sidadaun na’in-7 sai vítima dadaun ne’e iha ema nia nasaun, autoridade seguransa Po’isia Sientifku Investigasaun Kriminál (PSIK) komunika ona Interpol sira asegura, maibé Governu husi MNEK urjentemente tenke komunika ho MNEK sira iha Abu Dhabi hodi deporta sira mai.
Tanba kazu tráfiku umanu ne'ebé dadaun ne’e akontese iha Timor-Leste sai lisaun ba Governu, tanba laiha kapasidade kria kampu servisu ba timoroan halo servisu iha rain rasik.
Maske diretu ba timoroan sira ba servisu iha estrajeiru, maibé Governu mós tenke iha hanoin oinsá bele kria kampu servisu ba timoroan iha rai laran hodi evita tráfiku umanu sira ne’ebé akotese dadaun.
“Ita haree realidade ne'ebé dadaun ne’e akontese timoroan barak remata ona estudu iha banku Univerisidade, maibé laiha kampu servisu ba sira obrigadu sira tenke ba buka servisu iha ema nia nasaun atu sustenta sira-nia nesesidade moris uma laran, tanba ne’e husu Governu bele kria kampu servisu domestiku atu timoroan bele servisu”, hatete nia.
FM mós husu ba PSIK no PNTL husi Servisu Investigasaun Kriminal Nasionál (SIKN) kombate kazu krime organizadu sira iha Timor-Leste.
“Dahuluk ami hakarak kongratula ba servisu informasaun Polísia hanesan PSIK ho SIKN ne’ebé konsege deteta kazu tráfiku umanu ne’ebé komete husi ajensia timoroan balun fasilita timoroan ba estrajeiru ho ilegalmente”, katak nia.
Tanba kazu sira hanesan ba oin autoridade seguransa sita tenke servisu hamutuk kontrola ajensia timoroan sira ne’ebé halo servisu fasilita no lori timoroan ba estranjeiru labele ho ilegalmente.
Maibé ajensia nasionál no timoroan tenke laran mós no hanoin di’ak no sidadaun timoroan hotu tenke koopera ho autoridade seguransa hodi evita Timor-Leste sai fatin ba kazu krime tráfiku umanu.
“Kazu sira hanesan ne’e labele akontese iha Timor-Leste mak dahuluk Governu ho ajensia sira tenke servisu hamutuk bainhira fasilita timoroan ba rai liur labele hamosu irregularidade ho dala ilegál halo timoroan sai vítima iha estrajeiru”, haktenik nia.
Antes ne’e Polísia Sientifika Invetigasaun Kriminál (PSIK) kaptura timoroan na’in-tolu husi ajensia ne’ebé deskonfia komete tráfiku umanu ka fa’an ema.
Iha kuarta 22/06, PSIK Ezekuta orden husi Tribunál Distrital Dili (TDD), kona-ba buska no detensaun ho Númeru úniku Krime (NUK) 0248/22/PSIK, ba autór na’in-tolu husi ajensia ne’ebé komete kazu tráfiku umanu ba timoroan feto na’in-7. (*)