"Osan hira mak atu hela iha Timor, se servisu hotu ema mak halo. Ema mai kedas ho nia traballadór, tékniku ne'ebé kuaze maior parte. Kuaze 100% mai husi liur, ekipamentu mai husi liur. To'o fatuk mós sira mak ke'e rasik. Sé mak fó dalan? Ha'u la'ós kritika. Maibé ita mak fó duni oportunidade," afirma Oscar Lima iha nia knaar fatin, Akait, Díli (27/08/19).
Emprezáriu koñesidu Timoroan ne'e akresenta, ministériu sira iha obrigasaun tomak atu haree ba kestaun hirak ne'e, hodi fó oportunidade ba emprezáriu nasionál sira.
"Buat ne'ebé Timoroan sira labele halo, fó ba sira. Fó ba emprezáriu nasionál sira para osan ne'e balun hela iha rai laran. Agora, ida ne'e dalaruma % 10 to'o % 15 mak hela iha Timor," tenik Oscar Lima.
Nia halo komparsaun, iha tempu uluk pelumenus osan hela iha Timor iha % 30. Maibé, agora la to'o % 15. "Uluk ne'e sei hetan netik % 30 to'o % 35 mak hela iha Timor. Agora ne'e, laiha. Hakarak ka lakohi, buat realidade mak ne'e. Osan ne'ebé hela la to'o % 15,” nia hatete.
Power
Tuir loloos, nia dehan ministériu kompetente sira tenke iha power rasik hodi husik oportunidade balun ba emprezáriu nasionál sira. Sei ida ne'e mak akontese, Oscar sei fó parabens ba ministru ne'ebé iha inisiativu hanesan ne'e.
“Agora Ministru sira laiha forsa para atu hateten ida ne'e. Ministru loloos tenke brani. Labele ema ne'ebé mai husi liur mak atu sai xefe. Ida ne'e labele. Ministru tenke brani dehan, imi nu'udar konkorente, maibé tenke fó mós oportunidade balun ba ami nia emprezáriu nasionál," Oscar dehan.
Prezidente CCI-TL mos afirma, ba futuru kontinua hanesan ne'e, emprezáriu Timoroan kontinua hakdasak iha kapasidade. Inklui osan Timor nian hela ho memoria de'it, tanba ekonomia Timor nian sei monu.