Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Profesionál Saúde 24 Asina Termu Aseitasaun ba Enfermeiru no Parteira Junior

Enfermeiru Junior no Parteira Junior hamutuk na’in-24 iha serimonia Asinatura Termo Aseitasaun. Enfermeiru Junior no Parteira Junior hamutuk na’in-24 iha serimonia Asinatura Termo Aseitasaun. Foto Suplay

Tempotimor (Dili)-Vise Ministru Saúde (MS), Bonifácio Mau Coli dos Reis hamutuk ho Inspetora Komisaun Funsaun Públik, Sonia da Silva Freitas hala’o serimónia Asinatura Termo Aseitasaun ba Rekrutamentu Públiku Profesionál Saúde kategória Enfermeiru Junior no Parteira Junior hamutuk na’in-24.

Tuir informasaun ne’ebé www.tempotimor.com, asesu iha pájina Palásiu Sinza, kuarta (27/07) katak, serimónia Asinatura Termo Aseitasaun ne’e hala’o iha Salaun Palásiu Sinzas, Kaikoli, Dili, Vise Ministru Saúde Bonifácio hatete, profesionál saúde ne’ebé simu termu aseitasaun define ona iha estatutu kareira enfermeira no parteira.

“Ita-boot sira hotu ne’ebé ohin simu termo de aceitação sei enkuadra tuir Decreto-Lei Númeru 13/2012 de 7 de Março kona-ba Regime das Carreiras dos Profissionais Saúde ne’ebé iha Aneksu II no III. Respetivamente define Estatutu Karreira Enfermajen no Karreira Parteira”, esplika Bonifácio.

Ba enfermeiru sira sei koloka bazeia ba kategória enfermeiru jerál, nível junior grau A, eskalaun 1, no ba parteira sira sei tama iha kategória parteira profisionál, nível junior grau A eskalaun 1. Iha Dekretu ne’e klaru ona hodi define respetiva nível salarial.

“Ha’u enkoraja ita-boot sira hotu atu lee Dekretu-lei ida-ne’e ho didi’ak hodi komprende ninia konteudu. Sira ne’ebé ohin simu Termo de Aceitação nu’udar profisionál saúde ne’ebé sei liga diretamente ho pasiente iha Kuidadus Prestasaun Saúde nian (Primários no Hospitalares) tuir ida-idak nia área espesializasaun enfermeiru no parteira”, dehan nia.

Tanba Ministériu Saúde nia papel mak oinsá atu asegura no fortifika Sistema Nasionál Saúde iha nível hotu ba Estabelesimentu Kuidadu Prestasaun Saúde hanesan ospital nasionál, rejionál, munisipál, sentru saúde, postu saúde, SISCa no Saúde na Familia. Estabelesimentu sira ne’e hotu mak hamutuk sei hatudu dezempeñu prestasaun saúde.
Hakarak mós partilla informasaun, desde tinan 2002 to’o tinan 2022, KFP no MS rekruta ona profisionál saúde hamutuk 5.525 kompostu husi rejime jerál hamutuk 1.261 no rejime karreira profisionál hamutuk 4.264 ne’ebé distribui ba médiku espesialista 101, médiku jerál 962, médiku dentista 8, enfermeiru jerál 1.428, parteira 678 no tékniku aliadu (TDTSP) 855 no asistente enfermeiru 232.

Parte esensiál seluk mak dezenvolvimentu ba rekursu umanu ba saúde ne’ebé adekuadu, forte no profisionál, halo kolokasaun, re-kolokasaun, destakamentu no distribuisaun ida ne’ebé adekuadu no ekuitativu ba profisionál saúde sira to’o iha nível estabelesimentu saúde (ospitál, sentru saúde no postu saúde) liuhusi ingresu iha Rejime Karreira Espesiál.

Bazeia ba Decreto-Lei número 22/2011, de 8 de junho (Primeira Alteração ao Decreto-Lei n’umero 34/2008, de 27 de agosto) no Decreto-Lei númeru 44/2011, de 24 de setembro (Segunda Alteração ao Decreto-Lei número 34/2008, de 27 de agosto) kona-ba Regime dos Concursos, Recrutamento, Seleção e Promoção do Pessoal para a Administração Pública.

Lei ne’e fó dalan ba Ministériu Saúde atu servisu hamutuk ho Komisaun Funsaun ba prosesu selesaun no rekrutamentu ba profissionál saúde sira hotu ne’ebé integra iha sistema nasionál saúde liuhusi estabelese ekipa juri.

Prosesu ne’e tomak liuhusi faze hahú husi proposta husi Ministériu Saúde ne’ebé hato’o ba komisaun funsaun públika, anunsiu ba vaga, submisaun ba dokumentus, avaliasaun no verifikasaun ba dokumentu.

Anunsiu rezultadu selesaun dokumentu, teste ba kandidatu sira-ne’ebé kumpri rekizitu ba selesaun dokumentu, anunsiu teste no ezultadu hodi hato’o ba komisaun funsaun públika hodi halo homologasaun.

Atu konklui, Vise ho esperansa boot katak profisionalizmu nu’udar funsionáriu servidór ninia kompromisu, dedikasaun nian ne’ebé sei koloka ka destaka hodi presta servisu iha nível hothotu fó prestasaun direta ba komunidade (Hospital Nacional Guido Valadares, Hospitais Referéncia, Sentru Saúde no Postu Saúde) tenke kaer metin prinsipiu hodi tau interese nasaun ba interese partikular no privadu sira hotu.

“Tenke hatudu imi-nia integridade, inisiativa, responsabilidade, onestidade, kompromisu, respeitu, lealdade, konfidensialidade, auto-disiplina, reziliensia no perseveransa”, hatete nia.

Tanba atributu sira-ne’e hotu tenke kuda iha ida-idak nia neon no servisu fatin loroloron nu’udar profisionál saúde no funsionáriu públiku estadu nian ida-ne’ebé prontu atu serbi. (*)

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter