Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

Diskursu PM Taur iha Aprezentasaun Proposta Lei OJE 2021 Parte 13 : Dezenvolvimentu Ekonómiku

Tempotimor (Dili) - Risku ekonómiku no sosiál ohin loron nian presiza nivel apoiu nian ne’ebé boot liután husi Governu.

Hafoin ita finansia prioridade ba saúde no protesaun sosiál, ita konsentra ba impulsina kreximentu ida-ne’ebé haree liu ba luta kontra moris-kiak no ekuitativu, liuhusi kombinasaun kuidadoza husi aumentu produtividade husi gastu sira liuhusi Pakote Rekuperasaun Ekonómika adisionál ida ne’ebé fó kedas eskala no bele estimula ekonomia.

Virus Korona ne’ebé mosu, krize interna no dezastre naturál sira lori atividade ekonomia tinan ida-ne’e nian ba nivel negativu.

Iha posibilidade katak resesaun ida-ne’e konsentrada liu iha períodu entre fulan-abríl no fulan-juñu, tanba iha tempu ne’e maka Timor-Leste, rejiaun tomak, no kuaze mundu tomak tama iha blokeiu ne’ebé rigorozu los. Maibé, resesaun parese la dura kleur, tanba atividade sira la’o normál ona, lais liu fali husi ne’ebé previstu no bainhira ita-nia kapasidade orsamentál sira promove kreximentu ekonómiku.

Maske nune’e, distorsaun ekonómiku balun sei eziste nafatin duni hafoin resesaun ne’e. Karik Parlamentu Nasionál aprova proposta orsamentu estadu nian ida-ne’e, ne’e sei sai hanesan alíviu fundamentál no imediatu ida. Resesaun ida-ne’ebé lahó Orsamentu Estadu ida no limitasaun ne’ebé nia bele hamosu ba polítika públika Governu nian, sei halo ekonomia monu maka’as liután no bele estraga ema sira-nia rendimentu.

Tanba ne’e, Orsamentu Estadu nian iha knaar importante ida atu kontra resesaun. Tanba ne’e, ha’u hakarak esplika métodu importante balun, husi ida-ne’ebé ita-nia polítika públika, ne’ebé ninia finansiamentu maihusi orsamentu Estadu, sei ajuda ita atu kombate atividade ekonómika labele monu, nune’e mós iha forma oinsá orsamentu ne’e dezempeña papél ida iha manutensaun padraun moris nian no meiu subsisténsia Timoroan sira-nian iha País laran tomak.

Iha momentu ne’ebé ema nia padraun moris iha hela risku nia laran no xoke COVID-19 nian sei eziste, no, liuliu, bainhira País presiza hakat liu kontrasaun kle’an hamutuk porsentu 6%, sai nu’udar buat ne’ebé fó benefísiu, bainhira estimula efeitu prazu naruk ba produtividade no kriasaun empregu, no iha tempu hanesan, bainhira atinje efeitu pozitivu sira ba tempu badak atu hamenus lakuna ne’e iha produtu internu brutu.

Kreximentu ne’ebé ekuitativu, ne’ebé apoia husi apoiu polítika ne’ebé forte, dirijidu husi investimentu governamentál ho retornu aas, sei fó impaktu signifikativu ba PIB no moris di’ak iha tempu naruk.

Efeitu ne’ebé kleur ne’e ita dezeja no bele mai atu estimula ekonomia, hamenus dezempregu no harii dalan ne’ebé di’ak liu ba kreximentu no reziliénsia. 

Ita-nia polítika buka, liuliu, atu kalibra deklíniu atividade ekonomia no halais rekuperasaun.

Uluk nana’in, iha apoiu ba ema no empreza sira. Karakterístika proeminente ida husi Orsamentu Estadu nian maka fasilita empréstimu ba Timoroan sira no ba setór privadu. Lójika maka polítika ne’e sei evita indivíduu no empreza sira labele monu ba falénsia no sei estimula ema no empreza sira atu foti empréstimu hodi sustenta sira nia kompra, traballadór no investimentu, ne’ebé sei aumenta prokura atu hafila kontrasaun ekonómika.

Ida-ne’e sei alkansa ho kapitalizasaun Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste no Banku Sentrál Timor-Leste ho dolar millaun 50. Tuir ami-nia hanoin, importante atu kapitaliza Banku Nasionál Komérsiu Timor-Leste ho millaun 40 no Banku Sentrál ho millaun 10, tanba banku sira tenke reziliente iha eventu estres nian ne’ebé kauza husi COVID-19 no resesaun.

Ita-nia Banku sira presiza iha rekursu sufisiente atu kontinua fó empréstimu no atu nafatin fó empresta no atu kréditu kontinua suli ba ekonomia tomak, tanba destina atu fó almofada atu uza iha tempu estres finanseiru nian. Ema hotu hakarak atu ita-nia sistema bankáriu tenke reziliente, atubele uza kapitál ho objetivu atu halo ita-nia ekonomia sai forte liután.

Ba daruak, ita fiar katak ita bele alkansa gañu husi produtividade no kriasaun empregu ho polítika sira seluk ne’ebé apoia dezenvolvimentu setór produtivu sira-nian.

Iha tinan 2021, ita sei dezenvolve polítika turizmu, planu diretór no marka turizmu nian foun, hodi identifika potensiál kreximentu husi fatin ida-idak ne’ebé posivel ho objetivu atu promove Timor-Leste hanesan destinu turístiku iha Ázia Pasífiku, aleinde atividade marketing oioin hanesan feira no espozisaun sira. Orsamentu turizmu nian ne’ebé disponibiliza ba fin ida-ne’e maka dolar millaun 11,9.

Objetivu husi ita-nia polítika no investimentu mak atu promove no dezenvolve setór agríkola hanesan motór prinsipál ida ba transformasaun estruturál ekonomia nian. Agrikultura iha Timor-Leste, to’o oras ne’e, ninia dezempeñu ki’ik liu fali husi ninia potensiál no, tanba ne’e, sei la prodús loloos valór ba ekonomia. Pezu agrikultura nian iha produtu internu brutu nia laran ki’ik liu 1% husi PIB.

Vizaun estratéjika Governu nian maka foka liu ba ai-han, agrikultura moderna no sustentável ne’ebé orientadu ba merkadu iha Timor-Leste, ho redusaun moris-kiak iha área rurál sira no hadi’a kualidade no moris di’ak Timoroan sira-nian iha agrikultura, peska no pekuária. Sistema agríkola ne’ebé produtivu no diversifikadu liu bele hadi’a nutrisaun no moris-di’ak Povu Timoroan nian.

Tanba ne’e, orsamentu ba Ministériu Agrikultura maka dolar millaun 31,9, atubele hahú halais transformasaun agríkola hodi apoia potensiál produtivu no esportadór produsaun florestál, kultura rendimentu nian, kultura ai-han nian sira no kultura bee nian.

Planu Rekuperasaun Ekonómika ne’ebé akordadu ona, fó prioridade ba troka kafé hun tuan sira ho hun ki’ik ho téknika foun, hodi hasa’e produtividade no kualidade esportasaun nian, impulsiona produsaun florestál hodi aumenta renda agrikultór sira-nian, intensifika pekuária atu hadi’a dieta populasaun sira-nian, kria insentivu diretu ba produsaun no komersializasaun produtu (foos, batar, koto, forekeli no ai-farina), no ativasaun no espansaun esplorasaun akuikultura, ne’ebé haree liu ba kriasaun tilápia, hodi permite no apoia setór privadu hodi dezenvolve merkadu ne’e.

Aleinde ne’e, atu apoia transformasaun no setór agríkola ida ne’ebé maka diversifikadu liután, Orsamentu Estadu nian prevee finansia modernizasaun, industrializasaun no aumentu produtividade agríkola ho dolar millaun 16,8, ne’ebé aloka ba Ministériu Agrikultura no Peska.

Durante tinan 2021, orsamentu ba agrikultura ninia objetivu maka kontribui ba transformasaun estruturál, liuhusi dezenvolvimentu infraestrutura (operasaun sistema irigasaun no konstrusaun instalasaun akuikultura), abastesimentu bee, armazenamentu no transformasaun atu apoia agrikultór sira, aumenta produsaun animál (apoiu ba hakiak bibi, bibi-malae no vaka ba susubeen, ba produsaun fahi no manu lokál no vaka hirak ne’ebé ho rasa di’ak liu), aumentu produsaun produtu seluk (foos, batar, ortikultura, kafé), aumenta asesu ba merkadu no kadeia valór liuhusi estruturasaun empreza agríkola sira, ne’ebé opera iha kadeia valór agronegósiu nian iha rai-laran, apoiu ba dezenvolvimentu plantasaun komersiál sira no ai-kameli, aproveitamentu oseanu, tasi no rekursu tasi ba dezenvolvimentu sustentavel, no investimentu iha setór florestál (Ai-kameli, Ai-saria, Ai-teka, Ai-mahoni no Ai-na).

Tuirmai ne’e maka medida seluk balu ne’ebé atu finansia ho objetivu atu kria retornu ekonómiku ida-ne’ebé forte:

● Dezenvolvimentu setór privadu no kapasitasaun iha área ekonómika – dolar 476,000, ba Ministériu Kordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE);

● Dezeñu no implementasaun Estratéjia Formasaun Profisionál no Reforsu Kompromisu kona-ba Formasaun Profisionál ba maundobra kualifikada ho asesu ba serbisu no dezenvolvimentu ekonómiku – dolar millaun 3, ba Sekretaria Estadu Formasaun Profisionál no Empregu;

● Aumentu reseita husi alfándega no husi efikásia kobransa impostu nian – dolar millaun 14,2, ba Ministériu Finansas;

● Dezenvolve, implementa, monitoriza no avalia Programa Retornu Ekonómiku Báziku, dolar millaun 37,7 ba Ministériu Administrasaun Estatál;

● Dezenvolve no promove Timor-Leste hanesan destinu turístiku iha Ázia Pasífiku ho planu marketing ida no marka turizmu: dolar millaun 5, ba Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria;

● Dezenvolve no promove atividade komersiál sira, ne’ebé inklui promosaun no komersializasaun produtu nasionál sira, apoiu tékniku no formasaun ba setór privadu iha área komérsiu nian, apoia atividade esportasaun no importasaun no harii ‘Projetu Ekonomia Sosiál’ atu fasilita empreza nasionál sira (liuhusi kooperasaun ho Programa Nasoins Unidas nian ba Dezenvolvimentu (PNUD)- dolar millaun 2, ba Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria;

● Estabelesimentu, dezenvolvimentu no apoiu ba sentru industriál sira – dolar millaun 1, ba Ministériu Turizmu, Komérsiu no Indústria;

● Jestaun ativu petrolíferu – dolar millaun 70,6, ba Ministériu Petróleu no Minerál (MPM);

● Dezenvolvimentu, produsaun no komersializasaun produtu Au, dolar 623,971, ba Institutu Bambu;

● Hadi’a asesu ba merkadu produtu lokál sira-nian – dolar millaun 1,2 ba Sentru Lojístika Nasionál (CLN).

Timoroan sira presiza serbisu, no serbisu ne’ebé sustentável ba sira-nia moris. Atu ida-ne’e akontese, Governu sei uza polítika lubuk ida, hanesan ida-ne’ebé ha’u temi tiha ona, inklui mós investimentu públiku diretu sira iha setór protesaun sosiál nian, infraestrutura no agrikultura no mós dezenvolvimentu kompeténsia liuhusi formasaun profisionál.

Konstranjimentu boot ida ba dezenvolvimentu ne’ebé ita hasoru atu kria serbisu mak foin-sa’e sira laiha kompeténsia téknika no emprezariál.

Sira-nia kompeténsia esensiál atu estimula ekonomia ida-ne’ebé estavel no diversifikada, ne’ebé bele kria serbisu dignu sira iha setór privadu.

Ita-nia estudu ikus liu kona-ba maundobra, iha tinan 2015, estima katak tinan-tinan Timoroan 30.000 resin mak sei to’o idade produtiva, maibé setór formál kria de’it serbisu foun hamutuk 4.000.

Oportunidade uitoan ba edukasaun hafoin sekundária no mós merkadu serbisu formal ne’ebé ki’ik, obriga ita-nia populasaun barak maka buka sira-nia moris liuhosi agrikultura subsisténsia, empreza ki’ik sira no serbisu la kualifikadu.

Ho objetivu atu hasa’e kompeténsia sira husi ita-nia populasaun hafoin sekundária no atu bele loke dalan ba tranzisaun ekonomia subsisténsia ida, Governu sei investe besik dolar millaun 32, liuhosi programa no sentru dezenvolvimentu maundobra oin-oin, ne’ebé inklui mós Universidade Nasionál Timor-Leste no Sekretaria Estadu ba Formasaun Profisionál no Empregu.

Governu kontinua ninia kompromisu atu rezolve problema ne’ebé iha nafatin kona-ba empregu, liuhusi medida hirak ne’e.

Atu rezolve problema estruturál sira seluk husi ita-nia ekonomia, Governu mós sei:

• Aselera ninia adezaun ba Organizasaun Mundiál Komérsiu;

• Fasilita lalais komérsiu transfronteirisu ho ita-nia viziñu sira;

• Hadi’a konetividade no mós ita-nia infraestrutura telekomunikasaun nian;

• No foti medida adisionál sira atu dezblokeia aprovasaun final ba investimentu estranjeiru diretu boot sira, inklui mós reparasaun roo sira, Pelican Paradise no TL Cement.(*)

Sei Kontinua ba PARTE 14

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter