Login to your account

Username *
Password *
Remember Me

LH “Alarma” Governu Tau Atensaun ba Agrikultura iha OJE 2021

Imajen ne'e hatudu Transgerensia fundu Petroliferu Imajen ne'e hatudu Transgerensia fundu Petroliferu Foto Special

Tempotimor (Dili)- Organizasaun Naun Governamentál (ONG) La’o Hamutuk kontinua fo atensaun ba governu atu tau prioridade ba setor agrikultura iha alokasaun Orsamentu Jerál Estadu (OJE) tinan 2021.

Komunikadu ne’ebé www.temptimor.com asesu husi LH hateten katak, Semana ne'e ba oin Parlamentu Nasionál hahú debate Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2021. Orsamentu ne'e inklui mós alokasaun ba setór Agrikultura. Tuir Sensu Agrikultura 2019, uma kain 66% iha Timor-Leste mak hala’o atividade agrikultura.

Dadus ne'e hatudu katak, agrikultura mak sei sai nafatin setór prinsipál ne'ebé prodús no fornese ai-han no rendimentu ba maioria Timor oan. Tuir realidade ida ne'e estadu tenke fó prioridade no halo planu ne’ebé di’ak ho orsamentu ne’ebé nato’on hodi dezenvolve setór agrikultura di'ak liu tan. Artigu nee sei haktuir analiza badak kona-ba OJE no Planu Asaun 2021 ba setór agrikultura.

Iha Analiza ba Alokasaun Orsamentu hatudua katak, Total Proposta Orsamentu Jerál Estadu 2021 mak Billaun $1.895. Husi montante ne’e aloka Millaun (Tokon) $31.964 (1.69% husi total orsamentu) ba Ministériu Agrikultura no Peska (MAP). Montante ne'e sa’e dupla kompara ho média persentajen OJE ba MAP iha tinan Lima ikus ne'e.

Aumenta montante ne’e pasu pozitivu maibé presiza haree didi’ak, aumentu hirak ne’e orienta bá programa saida deit. Se haree ba setór Agrikultura tomak ne'ebé inklui alokasaun ba MAP, orsamentu ba infrastrutura agrikultura nian iha Fundu Infrastrutura, orsamentu Agrikultura Munisipiu no RAEOA, setór agrikultura tomak hetan orsamentu Millaun $40.969 (2.16% husi total orsamentu).

Proposta OJE MAP nian ba 2021 aloka orsamentu boot liu ba iha Bens no Servisu ho montante Millaun $14.5 no Millaun $ 4.1 ba Saláriu no Vensimentu (58% husi OJE MAP nian).

Forsa traballu MAP nian sei aumenta husi 1,037 funsionáriu (iha 2019) ba 1,153 funsionáriu (iha 2021), no iha mudansa mós iha estrutura foun MAP nian ne'ebé aumenta tan Diresaun Jerál foun rua (Direcção Geral dos Serviços Coorporativos no Direcção Geral de Cooperação e Desenvolvimento da Instituição), no Diresaun Nasionál foun haat.

Mudansa ne’e Implika mós ba aumenta alokasaun orsamentu MAP nian ba Saláriu, Bens no Servisu, nsst.

Alende ne’e, iha Programa no Atividade MAP tuir LH nia haree katak, Iha Planu Asaun ba tinan 2021, MAP iha Programa prioridade boot 5, Sub programa hamutuk 17 no Atividade hamutuk 63 (Planu Asaun MAP 2021 iha livru 2B, pájina 202). Haree ba parte programa nian, kuaze 34% husi orsamentu MAP nian aloka ba programa Boa Governasaun no Jestaun Institutional.

Alokasaun 35% deit ba programa aumenta produsaun no produtividade. Alokasaun ba programa hodi Hadi’ak Asesu ba Merkadu no Valór akresentadu (value added) hetan deit alokasaun 2%.

Alokasaun ba programa Asesu ba Merkadu no Valór Akresentadu ne'ebé kiik tebes, maske peskiza no estudu sira relata ona katak agrikultór sira sempre halerik kona-ba merkadu ba sira nia produtu.

Relatóriu barak kona-ba impaktu COVID-19 nian hatudu mós katak maioria agrikultór nia rendimentu tun maka’as durante ne'e no presiza intervensaun maka’as husi governu atu rekupera fali (OXFAM 2019; MAP 2020; UNDP 2020; TAF 2020).

Konkluzaun no rekomendasaun husi LH, katak, Tinan-tinan MAP sempre kria programa foun, halakon tiha programa tuan balun, aumenta tan diresaun foun no númeru staff. Maske institusionalmente MAP sai boot liu tan maibé mudansa sira ne’e sei laiha valór bainhira MAP la responde ba problema sira ne'ebé agrikultór sira tinan-tinan kontinua halerik, kona ba fini laiha, tratór laiha, bee laiha, irrigasaun aat, udan estraga produsaun, produsaun tun beibeik, moras/peste estraga ai-horis no animal sira, no asesu ba merkadu difisil. Ho númeru funsionáriu ne’ebé liu rihun ida, alokasaun orsamentu ne'ebé sae no suporta husi doadór barak, tuir loloos MAP bele responde ba agrikultór sira nia difikuldade sira ne'e. Dezafiu ba MAP mak, oinsá maneja no orienta rekursu sira ne'e hotu hodi hasa’e efisiénsia servisu no produtividade hodi responde ba prioridade agrikultór sira nian.

Ami rekomenda ba MAP atu fó prioridade hodi responde ba problema ne'ebé agrikultór sira sempre hato’o, liu husi:

Rezolve problema falta bee, liu husi hadi’ak irrigasaun sira ne’ebé iha ona maibé la funsiona di'ak, dezenvolve sistema irrigasaun foun ho eskala kiik hodi fornese ba atividade agrikultura iha nivel aldeia no suku sira, harii sistema kolleita udan been iha komunidade sira nia leet, no suporta atividade konservasaun ai-laran, bee matan no mota sira.

Suporta família agrikultór sira iha preparasaun rai atu bele uza hotu rai agrikultura ne'ebé iha ba produsaun agrikultura ne'ebé diversifikadu. Asaun ne'e importante tebes tanba Sensu Agrikultura 2019 hatudu katak médiu rai agrikultura iha Timor-Leste ba kada uma kain maizumenus 1.5ha deit. Se area kiik ne'e mak la uza másimu, produsaun agrikultura susar atu sae. Promove agrikultura diversifikadu mós refleta ba pratika agrikultura ne'ebé hatudu iha sensu agrikultura nian katak 46% agrikultór sira kuda aihoris kahur malu. 14% deit mak pratika monokultura ka kuda aihoris tipu ida deit.

Kria kondisaun, liu husi hadi’ak sistema distribuisaun fini no banku fini iha komunidade nia leet, atu agrikultór sira iha asesu ba fini ne'ebé di'ak molok tempu kultivasaun nian. Kria mós kondisaun di'ak ba agrikultór sira atu asesu ba input sira ne'ebé presiza hodi habokur rai no hasa’e produsaun, liu-liu input orgániku sira.

Kria mós kondisaun di'ak agrikultór ne'ebé hakiak animal, hakiak ikan, no hala’o atividade peska atu sira iha asesu ba hahán, ai-moruk no ekipamentu nato’on hodi suporta sira nia atividade sira.

Fó suporta ba Agrikultura Munisipiu no extensionista sira atu iha fasilidade nato’on hodi akompaña nafatin agrikultór sira nia prosesu produsaun, no bele ajuda agrikultór sira responde lalais ba problema moras ka peste ba aihoris no animal, no prevene fallansu iha kolleita.

Fó suporta agrikultór sira atu hadi’ak sira nia asesu ba merkadu liu husi loja agrikultura sira no konesaun ba komprador husi rai laran nomos rai li’ur. Inklui mós aliña atividade produsaun nian ho demanda iha indústria transformadór produtu agrikultura nian.

Halo treinamentu no sosializasaun ba agrikultór sira atu hatene di'ak kona-ba mudansa klimátika no adopta sistema agrikultura ne'ebé redús sira nia vulnerabilidade ba impaktu husi mudansa klimátika, liu husi pratika agrikultura eskala kiik, kuda aihoris oi-oin (diversifikadu) no adopta pratika kuda uza sistema tunnel, mulsa, irrigasaun ho sistema drip, nsst. (*)

Rate this item
(0 votes)
Tempo Timor

Ho hakraik an Tempo Timor hato'o komprimentus ba laitor sira katak, Jornal Tempo Timor hahu mosu iha imi le'et atu fasilita informasaun ba imi. Tamba ne'e ami presiza ita boot sira nia tulun atu ekipa jornal ne'e nian bele halao servisu jornalismu ho didiak.

Jornalista Jornal Tempo Timor, bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

www.tempotimor.com
Darwin_Optic

Popular

Error: No articles to display

.

Contact us

Palapasu
Dili, Timor-Leste
+670 7723 4852
+670 7728 1698
http://www.tempotimor.com

Kalendariu Arkivu

« April 2024 »
Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30          

Tempo Timor Networks

Online Counter