Tuir informasaun ne’ebé www.tempotimor.com, asesu iha pájina MTKI, sesta (12/08) katak, objetivu Prinsipál husi enkontru ne’e, atu introdúz koordenadór ba ekipa Unidade Téknika KIMBDT, no aprezentasaun mós diskusaun kona-bá planu estratéjiku dezenvolvimentu turizmu ho nia planu implementasaun (PEDT-PI), Unidade téknika komisaun interministérial ba dezenvolvimentu turizmu ne’e, bazeia ba despasu Primeiru Ministru Númeru 024/PM/VI/2019 no tuir despasu husi Ministru Turizmu Komérsiu no Indústria, José Lucas do Carmo da Silva orientasaun nu. 164/MTCI/VI/2022.
Iha sorumutu ne’e vise-Ministra Turizmu Komunitáriu, Inácia da Conceição Teixeira hatete, enkontru hanesan oportunidade di’ak ida husi Ministériu Turizmu Komérsiu Indústria (MTKI) hodi aprezenta esbosu planu estratéjiku turizmu nian.
“Ha’u fiar katak iha aprezentasaun ne’e ho ita-boot sira-nia hanoin bele haklean no hariku tan esbosu ida ne’e para ita lori nu’udar matadalan no guia ida ba politíka estrategia atu tama ba iha asaun implementasaun nian, ita hamutuk iha ne’e ho hanoin ida para bele lori turizmu ba oin, tanba durante tinan barak turizmu la sai prioridade, maibé ha’u fiar katak ho planu estratéjiku ne’ebé aprezenta bele halo ema hothotu iha pensamentu ida de’it nomós bele define ida-idak nia responsabilidade”, dehan Vise Ministra.
Intervensaun Koordenadór Tékniku Interministérial PENT, Jelino Soares hatete, planu estratéjiku dezenvolvimentu nasionál 2011-2030, politika nasionál turizmu 2030 agora dadaun iha revizaun finál ba planu estatejiku no PENT ne’e la ses husi PEDN ho politika nasional turizmu 2030, PENT ne’e mosu hodi sai hanesan matadalan ou giaun ida hodi guia asaun sira hodi bele atinje visaun tuir politika nasionál turizmu hodi dezenvolve turizmu ida ne’ebé atrativu no sustentabilidade ba ekonómia sosiál no ambiente.
“Hanesan koordenadór ba tékniku interministeriál ne’ebé responsabiliza másimu ba PENT ne’ebé mak sei kordena ho liña ministeriál sira, parseiru dezenvolvimentu, setór privadu, no organizasaun internasionál, akadémia, igreja, no komunidade hodi ita bele la’o iha koridór ida de’it mak ita bele dezenvolve turizmu ida ne’ebé mak bele fó kontribuisaun di’ak ba ekonómia nasaun nian, kria kampo de trabalho, no hamenus ki’ak”, hatete nia.
Iha sesaun sorumutu ne’e partisipa husi, parseiru dezenvolvimentu, liña Ministeriál MAP, MNEK, MKAE, MPO, MI, MS, MEJD, MAE, SEFOPE, SEA, SEAK, SEKOOP, TradeInvest. (*)