“Agora daudaun impostu iha aktividade tolu maka hanesan rendimentu ida ne’ebé ema bolu reseitas ita nian. Maibe, iha Timor Leste reseitas iha oin rua, ida petrolífero no não petrolífero ki’ik lo’os, nune’e mós ida seluk impostu sobre dispezas. Impostu sobre despezas maka konsumu supermi, pop mie, sabaun, masi midar no roupa obralan sira ne’ebé tama mai ne’e selu imposto,” dehan Manuel Tilman ba jornalista sira hafoin partisipa aprezentasaun programa reforma fiskas ne’ebé hala’o iha Hotel Novu Turismu.
Manuel haktuir, hakarak atu reforma ita presija hatene lolos buat ida atu reforma, reforma deit mentalidade ka lae,,,!.Se ema dehan Governu 80% moris ho agrikultor sira la’os selu impostu ida, maibe ita selu sira ne’ebé kaer trator selu impostu ida selu import taxe husi importador ida husi Indonezia ninian.
Nia mos kestiona katak, bainhira atu reforma fiskal tenke hare equilibre ida ho justisa sosial, nomos se mak la simu no se mak la hetan rendimentu selu fali impostu.
“Ohin loron se mak selu impostu 80% agrikultor la hetan rendimentu aat, ne’e mak selu impostu ida ne’ebé konsumu impostu ida be importasaun, hau hakarak hare to’ok persentazen husu tok Governu. hira mak tun mai,” Tilman kestiona.
Aleinde ne’e, 10% karik funsionariu sira.Tanbá funsionariu liu-liu funsionriu publikus sira mak selu impostu tansa kua kedas buat ida nune’e, “ ha’u hare sira seluk la selu ida hanesan ami advogadu rasik la selu ida barak sai nain tan osan selu saída agora sira be impor, expor aprezenta buat ida naran rendimentu negativu,”relata nia.
Tilman afirma, husu de’it selu impostu perdiam ba estranjeirus ka lae,,,! Tanba tuir lei tenkeser deskonta buat hirak ne’e laos impostu sobre parselas, lae impostu sobre totalidade ida katak salariu impostu ho tan perdiamsira, tenke soma hamutuk mak sai 10% . (**)