“Atu hatete de'it katak en-relasaun ho situasaun iha ita-nia rai laran, liliu inundasaun, ami informa dala-ida tán ba deputadu sira katak ita-nia Instuitutu Jestaun Ekipamentu, oras ne'e organiza-an iha fatin hothotu, atu fó atendimentu liliu ba situasaun emerjénsia”, dehan Ministru Jerónimo ba deputadu sira iha Plenária Parlamentu Nasionál, tersa (12/07).
Maibé, MAPKomS hanoin katak asuntu estudu viabilidade ba infraestrutura bázika balun halo filafali tanba ne’e depende ba mudansa ne'ebé mak adopta dok ona kompara ho tempu anteriór, nomós orsamentu iha rai-laran, inflansaun ho buat sira-ne'e hotu entaun kustu sira-ne'e mós muda.
“Entaun estudu sira ne'e, ita tenke hala'o breack nafatin atu hadi'a filafali, atu-nune'e bele sai permanente, atu realiza projetu sira-ne'e”, esplika nia.
Kona-ba estudu viabilidade, klaru ema tékniku sira sempre ko'alia tanba tinan ida-ne'e bele halo tiha maibé tinan-oin nia bele halo filafali tanba ne'e bainhira atu realiza projetu ida, presiza halo filafali verifikasaun ba buat hotu ne'ebé mak akontese iha rai-laran.
Tanba ne'e, tenke la'o tuir nia prosesu, maibé la siknifika atu ba kontinua de'it, tenke haree verifika no identifika filafali ba situasaun sira-ne'e, tanba situsau rai-laran bele mosu buat seluk ne'ebé mak dalaruma presiza atu haree.
Nune'e halo estudu viabilidade mós presiza ho kuidadu, liliu atu haree mós rai Timor-Leste ninian, liliu kona-ba estrada husi Suai mai to'o iha Kasa ne'ebé bele dehan iha momentu ne'ebá halo estudu ho urjente (ansi) entaun la konsege deteta katak, iha okos ne'e iha minarai.
“Ita-bele halo estudu hotu maibé ita la deteta ida-ne'e. Tanba ne'e mak ita halo tiha hotu ikus mai, iha estrada okos iha hela minarai, entaun ita atu sobu estrada ga atu halo nusa. Tanba ne'e mak halo fali estudu foun, atubele rezolve problema ne'e ho di'ak, para bele fó solusaun di'ak”, esplika nia.
Ho preokupasaun ne'e, Governu mós husu ba deputadu sira karik ko'alia kona-ba polítiku ne'e loos, maibé kona-ba tékniku ne'e tenke adapta. (*)