Tuir informasaun husi PNTL Likisa, suspeitu na'in tolu ne'e polisia kaptura tanba lori karreta estadu ho xapa matrikula 04.900 G hodi hala'o atividade ne'ebé konsidera kontra lei.
Husi arreta estadu ne'ebé suspeitu sira uza, polisia prende mós ai-kameli plastiku ida no kilat-manu ida. Tuir informasaun ai-kameli ne'e nu'udar ezemplu atu hatudu ba ema balun ne'ebé hakarak sosa.
Autoridade Indonezia koko atu hapara suspeitu sira, maibé tanba sira halai ho velusidade maka'as nune’e la konsege hapara.
"Sira halai maka'as no atu xoke tan TNI (Tentara Nasional Indonesia) ida ne'ebé koko hapara sira," informa fonte ida ba Tempo Timor.
Fonte ne'e dehan mós katak karreta ne'ebé suspeitu sira uza ne'e baibain uza husi diretor ida iha MTK.
Relasiona ho kazu ne'e, Ministru Transporte no Kkomunikasaun José Agustinho rekoñese funsionariu sira ne'e nu'udar funsionariu iha MTK.
Maske nune'e nia husu ba media no publiku tomak atu labele jeneraliza asuntu ne'e, tanba erru ne'ebé komete nu'udar erru individual.
"Prontu na'in hira hatene momentu ne'e ha'u iiha estranjeiru. Prontu, ne'e ha'u-nia funsionariu sira, mais kuandu sasan sira ida hanesan ohin ne'e ita labele jeneraliza, kuandu individu prosesu iha, prosesu legal ne'e iha, labele jeneraliza asuntu, atetudi ema ida ema rua nian. Prontu, ninia prosesu la'o, importante mak ita tenke koordena", dehan Ministru José iha palásiu governu, Segunda, (27/05/2019).
Ministru ne'e hatete, nia foin simu informasaun iha Segunda (27/05) no buka hatene kedan kronolojia husi kazu refere. Maibé, nia hatutan, importante atu labele rona de'it parte ida, tenke rona hotu parte hirak ne'ebé iha relasaun ho kazu refere.
"Prosesu la'o importante mak média sira no parte hotu labele jeneraliza."
"Ha'u ohin mak hetan informasaun, ha'u investiga kedas oinsa nia konolojia, mais ne'e husi ida de'it atu balansu ne'e tenke husi parte ne'ebé mak envolve ne'e nia informasaun tama hotu para labele konfuzaun," dehan Ministru José.