Diretór Fundasaun Mahein (FM), Abel Amaral hatete, kazu tranzasaun materiál ilisitu droga tama iha Timor-Leste, autoridade seguransa no defeza Timor-Leste kompostu husi Servisu Intelijénsia, S2, Polísia Militar F-FDTL no PSIK konsege servisu hamutuk deskobre no kaptura ona timoroan na’in-9 ne'ebé envolve.
“Ami-nia pozisaun la akuza alfándega no autoridade seguransa ne’ebé destaka iha fronteira, sira ne’e serbisu di’ak, maibé akontese kazu droga tama iha Timor-Leste ne'e deskonfia iha lakunas balun, nune’e husu atu invetigadór sira halo invetigasuan ne’e importante atubele iha evidénsia ida forte”, dehan Abel iha kna’ar Fatin Bairu Sentrál, sesta(19/08).
Ba kazu droga tama mai teritóriu Timor-Leste to’o iha Dili mak autoridade Seguransa no Defeza Timor-Leste deteta halo kapturasaun, tanba ne’e invetigadór sira tenke investiga servisu alfándega ho autoridade sira seluk ne’ebé destaka iha fronteira tanba saida mak droga ne’e tama iha Dili mak hetan.
“Ami la jeneraliza alfándega sira-nia servisu, durante ne’e di’ak tebes, maibé iha asuntu droga ne’e ami husu investigadór atu halo invetigasaun took, tanba sá mak sasán sira ne’e bele tama mai iha Dili laran?. Ida-ne’e tenke loke invetigasaun klean”, deklara nia.
Autoridade seguransa no defeza asegura ona sidadaun na’in-9 hanesan autór ba tranzasaun droga tenke haree mós lakuna sira ne’ebé mosu iha fronteira ne’e importante atubele deskobre tan fatus sira seluk hodi nune’e bele hadi’a iha futuru labele akontese tan kazu hanesan ne’e.
Alende ne’e FM mós kestiona problema iha fronteira terestre kontinua frazil hanesan menus fasilidade, rekursu uman no kuiñesimentu ba sasán sira ne’e sei limitadu ida-ne’e mak halo ema kriminozu sira hatama sasán droga mai ihaTimor-Leste.
Kazu droga ne’e, deskonfia iha Ministru, Eis-Ministru nia oan no líder partidu balun nia família envolve rede droga ne’e sai hanesan lisaun ida ba sidadaun timoroan hotu.
Tuir lei sidadaun se de’it mak halo krime, maske deskonfia iha líder balun nia família no ministru sira-nia oan mak envolve, maibé ida-ne’e resposabilidade ema ida-idak nian, tanba ne’e prosesu invetigasaun dadaun la’o, dehan sei iha duni ema boot sira-nia oan mak envolve ne’e sai hanesan lisaun ida ba ema hotu.
“Inan- aman tenke kontrola oan sira atu labele akontese hanesan saida mak suspeitu na’in-9 halo, tanba ne’e husu ita timoroan hotu tenke hamutuk hodi kombate droga iha Timor-Leste, tanba droga ne’e bele estraga joven no nasaun iha futuru”, katak nia. (*)