Proposta lei 4 (ha’at) ne’ebé hetan ona aprovasaun global final iha loron Tersa (23/07) mak hanesan proposta Lei Número 4/V (1a) – alterasaun daruak ba Lei Número 13/2005, 2 Setembru kona – bá Lei Atividade Petrolifera (LAP) hetan votu afavor 41, kontra 23 abstensaun ida hosi deputadu PD, Adirano do Nascimento. Proposta Lei Número 5/V (1a) – alterasaun daruak ba Lei Número 9/2005, 3 Agostu kona – bá Lei Fundo Petroliferu hetan votu afavor 41, kontra 23, no abstensaun ida hoi deputadu PD, Adriano do Nascimento.
Entretantu, proposta Lei Número 6/V (1a) – Alterasaun dahuluk ba Lei Número 8/2008, 30 Juñu kona – bá Lei Tributaria, no alterasaun dahuluk ba Lei Número 3/2003, 1 Jullu kona – bá Tributasaun Kontratantes de Bayu Undan, alterasaun dahuluk ba Lei Número 4/2003, 1 Jullu kona – bá Dezenvolvimentu Petróleu Tasi Timor (Estabilidade Tributária) hetan votu afavor 42, kontra 23 no abstensaun mamuk, no ikus liu mak poposta Lei Número 7/V (1a) kona – bá Rejime Laboral no Migratoriu Espesial Aplikavel ba Projetu Bayu Undan ho votu afavor 42, kontra 23 no abstensaun mamuk.
Hafoin votasaun global final ne’e, xefe bankada parlamentar FRETILIN, deputadu Aniceto Guterres justifika FRETILIN sira nia vota kontra katak, razaun atu altera Lei Tributaria seidauk klaru. Alterasaun ne’e relasiona ho Kampu Bayu-Undan deit, maibe kampu Bayu-Undan atu ramata ona. FRETILIN iha preokupasaun bo’ot se alterasaun ne’e sei lori duni benefisiu ba Timor-Leste no povu ka la’e. FRETILIN iha preokupasaun katak alterasaun ne’e halo tamba presaun husi parte seluk hodi responde ba interese seluk nebe’e la’os interese nasionál.
“Ita hotu hatene, Lei Fundu Petrolíferu laiha ligasaun ruma ho Tratadu Fronteira Marítima nia requizitu sira tamba lei ne’e regula deit jestaun ba Fundu Petroleu, asuntu internu Timor-Leste nian. Bankada FRETILIN nia preokupasaun katak alterasaun ba lei fundu petrolíferu atu loke dalan deit ba osan nain sira nebe’e atu impresta osan ba Timor-Leste atu sira bele kontrola ita nia soberania liu husi uzu direitu Fundu Minarai iha investimentu hamutuk ho sira iha atividades oin-oin,” deklara deputadu Aniceto.
Iha fatin hanesan deputadu Partidu Libertasaun Popular (PLP), Abel Pires katak, rezultadu votasaun global final ne’e hatudu katak, Timor – Leste hetan ona nia oberanea total no afirma katak Tribunal Kamara Kontas inklui orgaun soberanu sira seluk sei nafatin iha poder lejitimi hodi fiskaliza no kontrola atividade empreza Timor Gap nian ligadu ba osan porsentu 5 ne’ebé sei foti hosi osan mina rai hodi halo tranzasaun no investimenu iha área petrolifero tantu iha rai laran no rai liur.
Nune’e mós, deputadu partidu CNRT, Aderito da Costa Hugo lamenta tebe kona – bá deklarasaun deputadu sira hosi bankada opozisaun ne’ebé ezije hela de’it dialogu, maibé iha guiaun no rejimentu PN nian la temi kona – bá atu halo dialogu iha PN molok atu vota ba alterasaun lei ruma.